Välimuse põhjal inimeste diskrimineerimine on ebaseaduslik ja ebamoraalne, aga seda juhtub tööturul pidevalt.
See leidis kinnitust ka Yle uudiste hiljutises eksperimendis.
Erinevad uuringud näitavad, et ilusamad inimesed saavad parema töö, palga ja partneri. Nad saavad rohkem hääli valimistel ja lühemad kriminaalkaristused.
Välimuse mõju tööelus on olnud teadlaste huviorbiidis 1970ndatest alates. Seda on uuritud nii sotsiaal- ja majandusteaduses kui ka evolutsioonipsühholoogias. Üks levinud uurimisviis on justnimelt tööle kandideerimine, mille abil uurida diskrimineerimist.
2020. aastal avaldatud itaalia uuringus saatsid teadlased tööle kandideerimise avaldusi väljamõeldud isikute andmetega, kus osal olid saledate, teistel aga ülekaaluliste inimeste pilt. Saledad kandidaadid said rohkem kutseid intervjuule kui ülekaalulised.
Värskes soome uuringus saadeti välja 5000 ühesugust kandideerimisavaldust, kus erinev oli vaid nimi. Somaalia päritolule viitava nimega kandidaadid sai märkimisväärselt vähem intervjuu kutseid kui soome nimega CV-d.
Ühes teises 2011-2012 aastal Itaalias läbi viidud uuringus saadeti välja 11 000 kandideerimisavaldust. Kena naise pildiga CV sai vastuse pooltel juhtudel, tagasihoidliku välimusega naise pildiga oli see näitaja vaid 7%. Meeskandidaatide osas nii suurt erinevust ei olnud.
Prantsusmaal läbi viidud katses uuriti, kuidas mõjutab juuksevärv jootraha suurust. Eksperimendis osalejad kandsid erinevat värvi parukaid. Enim jootraha teenisid nad päevadel kui nende juuksevärv oli blond.
Niisiis otsustas Yle uudiste toimetus viia läbi samalaadse eksperimendi, kus kandideeriti väljamõeldud inimestena töökohtadele toitlustus- ning kaubandusalal. CV näitas, et kandidaadid olid 23 ja 24-aastased naised, nad olid lõpetanud keskkooli ning neil oli rakenduslik majandusharidus. Neil oli ühesugune keeleoskus, töökogemus ning nad olid pärit samast piirkonnast. Kenama ning tagasihoidlikuma välimusega pildid olid arvutiprogrammi abil kujundatud ning seejärel välja valitud 35 juhusliku inimese poolt tänavalt. Kokku kandideeriti 300 töökohale, mõlema pildiga võrdselt.
Kahe nädala jooksul tuli sada intervjuu kutset ning kenama pildiga CV sai ligi kaks korda rohkem vastuseid. Yle eksperiment ei ole teaduslik uuring, aga see on seniste uuringutega kooskõlas – eri uuringutes jääb vastuste vahe välimuse põhjal 15-50% vahele.
Teenustele keskendunud majanduses ei piisa, et inimene teeb oma tööd hästi, ta peab esindama ka brändi. Aastal 2016 läbi viidud küsitluse põhjal on 40% soomlastest kogenud, et välimusel on tööle kandideerimisel olnud mõju. Sealjuures ei erinenud meeste ja naiste kogemused.
Yle eksperimendis kandideerijatele vastuse saatnud tööandjad ei osanud selgitada, miks nad olid ühendust võtnud ainult kauni välimusega kandidaadiga ning teise samaväärse kõrvale jätnud.
Turu ülikooli teadlase I. Kukkoneni sõnul ei ole tööandjatel sageli selgust, millele nende valik põhineb. Värbamise olukorras on tüüpiline, et teatud väliste kriteeriumitega seostatakse kindlaid omadusi. Näiteks peetakse liiga paljastavaid riideid ebaprofessionaalsuse märgiks, saledust seostatakse hea stressitaluvusega ja üle 50 aastased “ei tule muutustega kaasa”.
Hea välimusega inimestega seostatakse tavaliselt positiivseid omadusi – neid peetakse ausateks, arukateks ja sotsiaalseteks. Liigselt “sätitud” inimesi võib aga pidada edevateks või pealiskaudseteks.
Teadvustamata diskrimineerimise kõrval on tööturul aga ka teadlikku ja strateegilist diskrimineerimist. Teadlik diskrimineerimine seisneb näiteks selles, kui ülekaalulist inimest ei palgata ametisse, mis eeldab head füüsilist vormi. Strateegiline diskrimineerimine on see, kui kliendisuhtlusesse palgatakse noor, kena ja stiilne naine, kuigi tema eelnev töökogemus ei ole nii tugev kui keskealisel mehel.
Kukkoneni sõnutsi toimub kõiki diskrimineerimise vorme tööturul kogu aeg. Ta on mures selle pärast, et välimuse põhjal diskrimineerimine jääb vaid tööle kandideerija probleemiks. Kui lahenduseks on ainult see, et ennast sobivas suunas muuta või paremaid pilte teha, siis see vaid kasvatab välimuse mõju tööturul. Võrdse kohtlemise seadus küll keelab diskrimineerimise erinevate omaduste põhjal, aga välimust seal märgitud ei ole. Kukkoneni sõnutsi võiks välimuse põhine diskrimineerimine olla keelatud ka seaduses.
Teadvustamata diskrimineerimist aitavad märgata vastavad koolitused. Värbaja peaks olema suuteline andma selget ja põhjendatud tagasisidet, miks kandidaadid ei osutunud valituks. Kui see on vaid “kõhutunne”, siis on suur tõenäosus, et tegemist võib olla stereotüüpidele põhineva teadvustamata diskrimineerimisega. Kui eelnevalt on paika pandud selged valikukriteeriumid, mis põhinevad oskustel, teadmistel ja kogemustel, siis on lihtsam selliseid karisid vältida.
Ülevaatlik video selgitus teadvustamata eelarvamustest.
Eksperimendist: yle.fi
