Üks internetis levinud viktoriiniküsimus algab järgmiselt: “Enamus inimesi arvavad, et nad ei saa seda piisavalt, mõnedele piisab aga ainult poolest mahust. Delfiinid teevad seda ühe ajupoolkeraga korraga. Rotid surevad, kui nad pole seda kolm nädalat saanud. Millest käib jutt?”
Vastuseks on loomulikult uni. Meie kibekiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame pea kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme kiiremini, töötame kiiremini, sõbruneme kiiremini, reisime kiiremini, kuid puhata me kiiremini ei oska.
Mõned erandid välja arvatud, peaks täiskasvanud inimene ikkagi magama vähemalt 7 tundi ööpäevas. Ei ole õnnestunud ka katsed magada lühemate tsüklitega – iga üksik maailmamerel purjetaja võib rääkida, kuidas lühikeste, 2-tunniste unetsüklitega on pea võimatu ära harjuda. Mida siis teha? Kuidas leida kiirete toimetuste kõrvalt aega puhkamiseks ja uneks?
Minesota ülikooli neuroloogia professori Mark Mahowaldi sõnul vähendab iga väiksemgi unepuudus meie vaimseid võimeid. Terve magamata öö aga mõjub meie võimetele sarnaselt alkoholijoobega!
2012. aastal USAs korraldatud uuring näitas, et koguni 30% töötajatest ei maga piisavalt. Seetõttu on mõistetav ka statistika, et unised juhid põhjustavad 20% liiklusõnnetustest. Milles siis asi?
Üks levinumaid ja just uuema aja probleem on raskused uinumisega. Inimene võib isegi õigel ajal voodisse minna, aga no see uni kohe ei tule ega tule. Probleem on jällegi meie tänapäevased uued harjumused. Me vaatame magamaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke (kohv, Coca-Cola, jmt). Paljud uuringud toovad just eeltoodud tegevusi magamisprobleemide põhjusena. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks – mitte tegeleda keeruliste probleemidega, mitte vaadata arvutist ja telerist liikuvaid pilte, jätta Angry Birdsi mängimine vahele, mitte tarbida õhtul ergutavaid sööke ja jooke.
Hea oleks tekitada endale rutiin ja pugeda voodisse igal õhtul enam-vähem samal ajal. Need lihtsad võtted annavad juba nädalaga suurepäraseid tulemusi ja voodis veedetud aeg ei kulu mitte vähkremisele, vaid kvaliteetsele unele.
Magamine ei ole sugugi ainult öine mure – mõnede hinnagute põhjal vajavad 66% täiskasvanutest päevast und. Selliste faktide valguses tundub hispaanlaste siesta täiesti aruka tegevusena, mille tagajärjel on inimene puhanum, stressivabam, loomingulisem ja produktiivsem. Kui nüüd selline võimalus tekib, kui kaua oleks mõistlik tukastada? Austraalias korraldatud uuring pakub parimaks lõunauinakuks 10 minutit. Nimelt selgus, et 5-minutiline uinak ei andnud mingit tulemast. 20-30-minutiline tukk aitas küll välja puhata, aga pärast ärkamist oli inimene mõnda aega uimane. 10-minutiline uni parandas aga koheselt töövõimet ning selle mõju kestis isegi kuni 2,5 tundi pärast ärkamist.
Kontoris magamine on muidugi luksus, mida ainult vähesed endale lubada saavad. See aga ei tähenda, et pole muid võimalusi puhkamiseks ja vaimu virgutamiseks. Kõige enam väsivad arvuti taga töötades meie silmad. Siinkohal tasub järgida 20/20/20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata vähemalt 20 sekundit midagi, mis asub 20 jala (6 meetri) kaugusel. Lihtne reegel meelde jätta ja selliste minipauside tegemine aitab virgutada ka vaimu ja koguda mõtteid.
Kui 20-minutilised pausid kipuvad ära ununema ja äratuskella ei taha kontoris kasutada, siis tasub proovida mõnda mini-pause meeldetuletavatest tarvkaradest. Big Stretch Reminder, Workrave, Dejal – need ja paljud teised sarnased programmid tuletavad kohusetundlikult meelde, kui järjekordne füüsist ja vaimu väsitav töölõik on läbi saanud ja aeg korraks ennast sirutada.
Oksüümoronina kõlav “aktiivne puhkus“ kehtib ka töökohas. Vaimu puhkamiseks on mõnikord füüsiline aktiivsus suisa hädavajalik. Kõige halvem on istuda päev otsa ühe tooli peal – Arizona ülikooli hinnangul söövad 83% kontoritöötajatest isegi lõunat oma töökohal. Mõistlik oleks kasutada iga ettekäänet laua tagant püsti tõusmiseks.
Ära joo kohvi enda töölaua juures, lõunat söö kontorist väljas, kasuta võimalust minna printeri juurde väljatrükke ära tooma ja mine lobise aeg-ajalt kolleegiga. Tihti arvatakse ekslikult, et selliste pauside tegemine on aja raiskamine. Tegelikult on ajaröövel just väsinud töötaja, kes kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb rohkem hiljem parandamist vajavaid vigu ja pakub kehvemaid ideid. Pausid elunormiks!
Ärgem siis unustagem, et tänapäeva kiire tempo nõuab toimetulemiseks ka läbimõeldumat ja intensiivsemat puhkust. Õnneks on käes jõulukuu ja kalendri toel on jõulupuhkus sel aastal eriti pikk. Head puhkamist!
