Koos mõnusate suveilmadega on viiruskriisi nähtavad mõjud taandumas, kuid mõned muutused, mis on meile viimase paari kuu jooksul omaks saanud, tunduvad olevat püsivamad, kujundades elukorraldust, sealhulgas ootusi kinnisvarale, ka edaspidi. Muutustega võivad kaasneda erinevad järelmid nii uute ärivõimaluste aga ka ühiskondlike lõhede mõttes.

Konsultatsiooniettevõte McKinsey on leidnud, et üheks käegakatsutavaks muutuseks on see, et kontoriruumide ülesehituses võib tulevastest pandeemiatest tingitud ohu piiramiseks toimuda järsk pööre väiksemate ruumide kasuks ning suured avatud kontoripinnad võivad jääda minevikku. Selle muutuse võivad algatada töötajate värbamise pärast pingutavad ettevõtted, aga ka rahvatervise ametnikud ehitusnormide muutmise kaudu.

Uuringud näitavad, et isegi kui uut pandeemiat lähiaastatel ei tule, eelistatakse jätkuvalt kaugtööd ja virtuaalkoosolekuid. Kaugtöö osakaal on kriisi ajal märgatavalt suurenenud ja toimunud on hüppeline muutus. Tajume seda isegi, kui kahe kvartali kaugusel asuv kolleeg eelistab ka nüüd, kui piirangud on leevenenud, osaleda mõttevahetusel virtuaalselt. Seega võivad ettevõtete püüdlused kontoripindu kohendada olla mõneti asjatud, sest töötajad eelistavad jätkata kaugtöö vormis.

Kodukontorite laiem levik tähendab ühtlasi seda, et inimesed püüavad kodus töötamist veelgi mugavamaks muuta. Tõenäoliselt käib ka edaspidi hästi kontorimööblit, monitore ja teisi kontoritarbeid pakkuvatel ettevõtete käsi. Samas on kodude mugavamaks kohendamine valdkond, kus võib tekkida ka täiesti uusi ärivõimalusi.

Näiteks USA ärksamad kinnisvarahaldajad on hakatud otsima viise, kuidas digitaliseerimise ja andmeteaduse võimalusi kasutades viia kinnisvara “kasutajakogemus” uuele tasandile. Arendamisel on tooted ja teenused, mis võimaldavad elanikel lihtsasti hallata erinevaid elukorraldusega seotud tegevusi, näiteks vahetada eluaset, kasutada digitaalse uksehoidja lahendust toidukaupade kättetoimetamise hõlbustamiseks, jälgida energiatõhusust või õhukvaliteedi näitajaid, esitada hooldustaotlusi ning teha üürimakseid. Nimetatud lahenduste tuumaks on andmeanalüüsi rakendus, mis võimaldab üürnike jaoks mõeldud teenuseid isikupärastada ning neid õigel ajal ja õiges kohas pakkuda.

Samuti ennustatakse kiiret arengut erinevaid tegevusi kontaktivabaks muutvatele tehnoloogiatele. Selliste lahenduste turul võiksid olla edukad ka Eesti ettevõtted ning paiguti saaks arengut riigi seatud tingimustega suunata, seda nii soodustuste kui ka nõuete vormis.

Koos kodus töötamise levikuga on üsna tõenäoline, et ootus elukoha suurusele muutub. Kui siiani on olnud väikeste leibkondade standardlahenduseks kahetoaline korter, siis kaugtööd tehes vajab ilmselt järjest suurem osa leibkondi kodukontori jaoks lisatuba. See võib tähendada, et hinda lähevad kolmetoalised ja suuremad korterid, kus on võimalik tekitada eraldi tööruum.

Kas ja kuidas peaksid tööandjad reageerima?

Rohkem kodus töötavaid inimesi tähendab ka vajamineva kontoripinna kahanemist ja väiksemaid kulusid. Ühelt poolt annab see selge suunise ärikinnisvara arendajatele ja võib tekkida vajadus olemasolevatele kontoripindadele uue otstarbe leidmiseks. Teisalt võib arutleda selle üle, kas tööandjad on valmis (osaliselt) kompenseerima kaugtöötajate suuremast eluruumist tekkiva lisakulu ja milliseid võimalusi selleks on? Näiteks pakkusid mitmed tehnoloogiaettevõtted kriisi akuutses faasis kompensatsioone ning Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) soovib lisada vastavasisulise maksuaspekti Saksamaa toetuspaketti. Kui lisakulusid kompenseeritakse lihtsalt töötasude tõstmise vormis, võib valgekraedele osaks saada suhteline palgahüpe. Mida tähendaks selline muutus ühiskonna kui terviku jaoks, on eraldi teema.

Üldistades võib öelda, et kodus töötamise levik igal juhul suurendab lõhesid ja ebavõrdsust, kuivõrd kõiki töökohti ei ole põhimõtteliselt võimalik kaugtööle üle viia ning lisaks kaugtööga kaasnevale suuremale paindlikkusele ei teki nende ametite puhul ka alust “kodukontori preemiat” maksta. Seega võib kodukontorite levik erinevate mehhanismide kaudu suurendada ühiskondlikku ebavõrdsust.