Tervise positiivne mõju majandusele põhineb aktiivsemal ja produktiivsemal tööjõul.

Artikkel “Tervis kui investeering majandusse” tutvustas McKinsey rahvusvahelise instituudi analüüsi parema tervise positiivsest mõjust majandusele. Eesti kohta tehtud näitearvutuste põhjal pakkus instituut, et parema tervisega inimeste korral võiks Eesti SKP olla 20 aasta pärast ligi kümnendiku võrra (11%) suurem.

See kasv jaguneb nelja komponendi vahel:

Viis olulisemat muutust, mida instituut välja pakub, on

Viimane sarnane kitsamalt Eesti kohta tehtud uuring jääb 2006. aastasse, kui valmis mahukas Praxise, Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni analüüs tervise mõjust Eesti majandusele. Uuring näitas, et Eestis on haigestumine oluline tegur töötajate enneaegsel hõivest lahkumisel ning kehval tervisel on ka märkimisväärselt negatiivne mõju töötundidele ja palgale. Teiste riikide kogemuse põhjal pakkus see uuring, et täiskasvanute suremuse vähendamisel 1,5% võrra aastas võiks 25 aasta pärast tulemuseks olla 14% kõrgem SKP inimese kohta. Hilisemaid üksikuid uuringuid Eesti kohta on veel mitmeid, näiteks on käsitletud halva tervise mõju tööturult eemalejäämisele (Sõrmus (2014)), Karilaid-Vidder (2015)) ja haiguspäevadele (Aaviksoo (2017)).

Järgnevas on mõned lihtsad numbrilised näited, kuidas parem tervis võiks otseselt tööturu kaudu Eesti majandust mõjutada.

Haiguse tõttu tööturult eemalolek

Statistikaameti andmetel on Eestis aastas keskmiselt 40 tuhat tööealist inimest, kes ei tööta kehva tervise tõttu. Neile lisandub veel 20 tuhat juba pensionieas inimest, kes parema tervise puhul samuti töötaks. Seega ideaalse tervise puhul võiks tööturule lisanduda ligi 60 tuhat praegu sealt väljas olevat inimest. See moodustab ligi 9% praegu tööturul hõivatud inimestest ning oleks oluline panus majanduskasvu.

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, tabel TT4511

Enneaegne suremus

Eesti meeste madal oodatav eluiga mõjutab ka tööturgu. Näiteks 2018. aastal sündinud 7300 poisslapsest elaks 2018. aasta Eesti suremuskordajate järgi 65 aasta vanuseks vaid kolmveerand. Kui aga Eesti noored mehed elaksid tervislikumalt ja meil oleks Rootsi meeste suremuskordajad, siis elaks pensionieani lausa tuhat poissi rohkem. Kokku elaks üks põlvkond mehi oma parimas tööeas (vanuses 20–65) enam ligi 11 tuhat inimaastat ehk 3,6% rohkem.

Allikas: Eurostat, tabel “demo_mlifetable”. 2018. suremuskordajad

Väiksem töölt puudumine

Haigekassa statistika järgi maksti 2018. aastal haigushüvitist 3,8 miljoni päeva eest. Arvestades juurde hüvitamata päevad, siis puudusid inimesed töölt haiguse tõttu suurus-järgus 2–3% tööpäevadest. 2006. aasta uuring leidis, et halva terviseseisundiga inimestel olid nädala töötunnid meestel keskmiselt 12 tunni võrra väiksemad ja naistel 8 tunni võrra väiksemad võrreldes hea terviseseisundiga inimestega.

Produktiivsus

Haigestumine ei mõjuta mitte ainult püsivalt tööjõust lahkumist ja suremust, vaid ka produktiivsust töökohal. Ühest küljest võib produktiivsust otseselt suurendada paranenud füüsilise ja vaimse aktiivsuse kaudu. Teisalt võivad füüsiliselt ja vaimselt aktiivsemad isikud paremini ja efektiivsemalt kasutada tehnikat, masinaid ja seadmeid. Produktiivsust mõõdetakse tavaliselt inimese palgaga. Eesti 2006. aasta uuring, kasutades küll juba 2003. aasta andmeid, leidis, et halb tervis võrreldes hea tervisega vähendas inimeste kuusissetulekut oluliselt – meeste puhul peaaegu 30% ja naiste puhul umbes 20% keskmisest palgast.

Kokkuvõttes, kuigi Eesti kohta tehti viimane kompleksselt tervise mõju majandusele käsitlenud analüüs ligi 15 aastat tagasi, siis ka uuemaid andmeid vaadates näib, et kümnendiku võrra rikkamaks saamine rahvastiku parema tervise kaudu ei tundu võimatu ülesanne.