Käekirjaeksperdid soovitavad võltsimiskindluse huvides lihtsalt kopeeritavast allkirjast loobuda.

Mida lihtsam allkiri, seda raskem on selle võltsimist tuvastada.Fotolavastus: Raul Mee

Järjest arenevate digitaalsete isikutuvastamise meetodite kõrval ei tasu unustada käsitsi kirjutatud allkirja turvalisust.

Eesti Politsei Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse käekirjaekspertiiside peaeksperdi Helle Randmäe sõnul näitab praktika, et võltsitakse just kergemini jäljendatavaid allkirju. Sageli leiab kurjategija inimese allkirjanäidise varastatud passist või pangakaardilt. Randmäe usub, et ilmselt varastatakse siiski ka keerukamate allkirjadega dokumente, kuid neid tavaliselt võltsimiseks ei kasutata.

Ekspertiisi jõudnud dokumentide hulgas on nii mobiiltelefoniteenuse lepinguid, pangakaardiostude tðekke kui ka firmadokumente, mida tülli läinud kunagised äripartnerid on oma kasuks muuta üritanud.

Helle Randmäe soovitab allkirjas igal juhul välja kirjutada nii ees- kui perekonnanime ning olulisematele dokumentidele lisaks sellele oma nime tavalises käekirjas. See muudab võltsimise tunduvalt keerukamaks ning annab vajadusel eksperdile rohkem võrdlusmaterjali.

Isegi kui üks allkiri tundub esmapilgul teisega täiesti sarnane, teeb mikroskoop nähtavaks väikesed erinevused allkirja osade kirjutamise järjekorras või kirjutusvahendi liikumise suunas.

Käekirjaekspertide kõnepruugis “suitsuks” nimetatud paarist kiirest ringliigutusest paberil allkirja asemel võib hiljem võltsingu tuvastamiseks väheseks jääda. Allkirjade jäljendamiseks valmistatakse neist ka pitsateid. Vahel lasevad kiire päevakavaga, palju allkirju andvad juhid lausa ise oma allkirjast pitsati teha. Pitsat pole aga allkiri ning selle uurimine ekspertiisis ei tõesta midagi.

Randmäe rõhutab, et käekirjaekspertiisil pole midagi pistmist grafoloogiaga. Viimane püüab inimese käekirja järgi selgitada iseloomuomadusi, ekspertiis tegeleb ainult kirjutaja autentsuse selgitamisega.

Rahvusvaheliselt tunnustatud meetodite puudumise tõttu ei selgita eksperdid ka kirjutaja sugu ega vanust. Kirjutaja vanuse kohta saab ekspert anda oma arvamuse vaid siis, kui käekiri on ilmselgelt nurklik või värisev.

Kõige keerulisem on ekspertide jaoks kodus kirjutatud testamendile antud allkirja õigsuse selgitamine. Sageli kirjutavad vanainimesed igapäevaelus vähe ning allkirja ja eksperdi kasutusse jõudnud võrdlusallkirjade kirjutamise vahel võib olla aastatepikkune ajavahemik.

Käekirjaekspertidel on abivahenditest kasutada vaid mikroskoop ning pikaajalise tööga saavutatud kogemus. Igale ekspertiisiaktile kirjutab alla kaks eksperti, kelle arvamust hinnatakse kohtus tavaliselt kogumis muude tõenditega. Mõne kohtuasja puhul on käekirjaeksperdi hinnang olnud ka ainus kohtule esitatud tõend.

Artiklis on kasutatud Politseilehe materjali.

Täispikk allkiri on kiiresti paberile visatud krõnksust võltsimiskindlam
Politsei praktika näitab, et kurjategijad kasutavad selliseid varastatud dokumente, kus allkirjad on lihtsad ning kergesti jäljendatavad. Keeruline allkiri teeb võltsimise tunduvalt raskemaks.

Allkirjas tuleks välja kirjutada ka eesnimi, eriti siis, kui perekonnanimi on lühike. Eksperdid soovitavad olulisematel dokumentidel allkirja juurde välja kirjutada ka nime.

Allkirjale on soovitatav lisada ilustusi ja lisaliikumisi, mis teevad allkirja keerukamaks ning seega võltsimiskindlamaks. Isegi kui allkirjad on esmapilgul sarnased, tuvastab ekspert mikroskoobi all erinevused õige ja võltsitud allkirja joonte liikumissuunas või järjekorras.
Allikas: Politseileht / Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus

Originaalartikkel

Loe ka: Allkirja turvalisemaks muutes tuleks muuta ka allkirjanäidiseid