Eesti nagu ka muu maailma rahvastik vananeb, inimeste keskmine eluiga kasvab, kuid maksumaksjate hulk, kes tagaks tulevikus ühtlase sotsiaalkindlustussüsteemi laekuva rahavoo, jääb järjest vähemaks.
Pensioniuuringute järgi loodavad Eesti elanikud, et tulevane pension moodustab 70% nende viimasest palgast. Tegelikkus räägib aga, et tulevikus annavad I ja II sammas kokku vaid u 40% inimese pensionieelsest sissetulekust. Millised on valikud? Kas jätkata hambad ristis töötamist või leida teisi võimalusi paremaks pensionipõlveks?
Perioodil 2012-2013 korraldas Poliitikauuringute keskus Praxis uuringu “Säästmisega seotud käitumuslikud aspektid ja eestlaste säästmiskäitumise mõjutamise võimalused”, mille ajendiks oli soov saada teada, kuidas Eesti inimesed säästavad, millele nad panustavad, et kindlustada oma pensionipõlve. Uuringu metoodika hõlmas nii dokumendianalüüsi kui ka fookusgrupiintervjuusid. Uuriti nii osalejate hoiakuid, varasemaid säästmise kogemusi kui ka arutleti selle üle, mis mõjutaks inimesi rohkem säästma. Fookusgrupiintervjuudes osalenud jagati vanuse järgi rühmadesse (noored, lapsevanemad, pensionärid).
Uuring andis kinnitust sellest, et pea kõik fookusrühmades osalenud pidasid säästmist vajalikuks, kuid teadlikult tegelesid pikaajalise säästmisega vähesed. Pikaajalise säästmisega seostasid uuringus osalenud valdavalt teist ja kolmandat pensionisammast, aga ka investeeringuid kinnisvarasse, maasse ja pikaajalisi kindlustuslepinguid.
RMP.ee toimetus küsis ka oma lugejatelt, mis tagab neile rahuliku pensionipõlve, millele nad pensionipõlves loodavad. Vastuseid kõrvutades olid tulemused üsna sarnased.
Uuringutulemustest selgus, et kogunisti 43% intervjueeritutest hindab parimaks pensionipõlve kindlustajaks töötamist. Üsna sarnane protsent RMP.ee lugejaid (45%) arvab samuti, et kindlaim viis tagada inimväärne pensionipõli, on töötada edasi. Et kinnisvara võiks olla parim pensionikindlustus, seda arvas 36% Praxise uuringus osalenutest ja 20% RMP.ee lugejatest.
Abikaasa või laste toele loodab Praxise uuringu järgi vastavalt 35 ja 29 protsenti küsitletutest. RMP.ee lugejad abikaasa ja laste toele väga ei panusta, vaid 11% arvab, et pensionipõlves võiks abikaasast või lastest tuge olla.
Et raha väärtus on ajas väga muutuv suurus siis, kui usaldusväärseks võib hinnata ükskõik missugusel kujul, olgu sukasäärde, III sambasse või väärtpaberitesse, raha kogumist. Praxise uuringus osalenutest arvab, et raha kogumine III sambasse või n-ö sukasäärde on suhteliselt ohutu tegevus ehk sellise raha kogumisega tegeleb kummalgi juhul 17% küsitletutest. Samas koguda raha väärtpaberite näol, ei peeta väga usaldusväärseks, sest vaid 8% on ostnud väärtpaberid. RMP.ee lugejatest peab raha kogumist vajalikuks 22% vastanutest.
Et piirid on vabad ja tundub, et pool Eestit on juba välismaale maapakku jooksnud ning leidnud endale seal paremad, tulusamad marjamaad, siis on mõnevõrra üllatuslik, et välismaalt pensionisaajate hulk on ühtviisi väike nii Praxise uuringus osalenute kui ka RMP.ee lugejate hulgas. Välisriigist saab tulevikus pensioni 10% Praxise küsitletustest ja 2% RMP.ee vastanutest.
RMP.ee gallupi küsimusele vastas 96 lugejat. Praxise uuringu käigus toimus kuus fookusrühma (sh kaks venekeelset), fookusrühmaintervjuus osales 4-7 inimest.
Mis tagab Teile rahuliku pensionipõlve? Millele loodate pensionipõlves?
| RMP.ee gallup (% vastanutest) | Praxise uuring (% osalenutest) | |
| Olen soetanud kinnisvara | 20 | 36 |
| Plaanin pensionipõlves töötada | 45 | 43 |
| Loodan abikaasa toele | 11 | 35 |
| Loodan laste toele | 29 | |
| Kogun raha | 22 | 17 |
| Kogun III sambasse | 17 | |
| Olen ostnud väärtpabereid | 8 | |
| Saan pensioni välisriigist | 2 | 10 |
Ega siis muud, kui antagu aga tööle pihta. Ja nagu prantsuse romaanikirjanik ja luuletaja Victor (Marie) Hugo on öelnud: "Tööinimesele on kõige ohtlikum töö katkemine: kaob tööharjumus. Harjumust on kerge hüljata, ent raske taastada."
