Tervise Arengu Instituut uuris esmakordselt puukide levikut pealinna parkides, puhkealadel ja kalmistutel ning tulemused näitasid, et puugid on võimelised kohanduma ka eluks linnatingimustes. Kõikidest leitud puukidest keskmiselt 35% oli vähemalt ühe haigustekitaja kandja.
Uuringu viis TAI läbi 2018. aastal, mil uuriti kokku Tallinnas 17 ala koondpinnaga üle 11 000 ruutmeetri. Puuke leidus 13 alal ning kokku koguti 997 puuki. Seejärel uuriti puuke nii puukentsefaliidiviiruse ja puukborrelioosi põhjustavat Borrelia bakterite, kui ka teiste Eestis esinevate puukidega ülekantavate haigustekitajate suhtes.
Kõige suurem keskmine puukide arvukus oli Eesti Vabaõhumuuseumis, Tallinna Loomaaias ning Pirita-Lükati terviseradadel – vastavalt 22,2, 25,9 ja 10,3 puuki 100 ruutmeetri kohta. “Need on kõrgemad näitajad kui mõne Saaremaa paiga omad. Samas hästi hooldatud, madalalt niidetud muru ning teedega ümbritsetud paikades, kus oli vähe varju, oli puukide arvukus tunduvalt madalam või ei esinenud neid üldse,” selgitas Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller.
Linnatingimustes elutsevates puukides tuvastati kõiki samu haigustekitajaid, mis on varem leitud Eestis looduslikes tingimustes pesitsevatel puukidel. Nakatunud puukide osakaal varieerus rohealal 3%-st kuni 44%-ni. Puukentsefaliidiviirus tuvastati vaid neljal puugil, mis pärinesid neljalt alalt Tallinnas: Pirita jõeorust Iru linnamäe lähedal, Nõmmel Ilmarise terviserajal, Eesti Vabaõhumuuseumis ning Männikul. Seevastu Borrelia baktereid leiti igast paigast kogutud puukidel.
“Tulemused viitavad, et puugid on kohandunud eluks looduslikes linnatingimustes. Seega ei ole ka linnas viibides puugihammustuse ning -haiguse risk välistatud ning tuleb olla tähelepanelik ja mõelda enda kaitsmisele,” hoiatab Geller.
Uuringu tulemused on esimene ülevaade puukide sagedusest ning nendega levivate haiguste riskist Tallinna piires. Tulemustest põhjalikumalt saab lugeda uuringu raportist.
Lisaks, Tervise Arengu Instituudis on praegu käimas järgmine puugiuuring, mis seekord on laiem hõlmates kogu Eestit ning panuse sai anda iga Eesti elanik. Kuni augusti lõpuni oli võimalik Eesti elanikel saata Tervise Arengu Instituuti leitud puuk või puugid ning märkida puugi leiukoht ka kaardile. Saadetud puukidest moodustatakse valimid puukide täpsemaks uurimiseks. Analüüside tulemused valmivad novembris.
