Hakkan vähem töötama kohe, kui olen selle lepingu täitnud. Sõidan puhkama, kui olen maja valmis saanud.
Kindlasti on paljud endile sarnaseid lubadusi andnud – hakkan elu nautima, kui on palju raha teenitud, suurem maja valmis ja naabrist kallim auto seisab ukse ees.
Ometi leiavad samad inimesed endid ka aastate pärast õhtuti töölt, kuni avastavad, et uuest autost ei oskagi eriti enam rõõmu tunda ning ka töö ei paku sama palju hasarti kui paari aasta eest.
Kuigi pingeline töö võib vägagi nauditav olla – eriti kui see on südamelähedane -, kipub see pikema aja vältel siiski oma võlu kaotama. Eriti vaimse tegevuse puhul peaks silmas pidama, et aju ehitus sarnaneb akuga – seda tuleb aeg-ajalt tühjaks laadida, et ta kauem vastu peaks.
Elama hakkamist ja elu nautimist ei saa lõputult edasi lükata. Võib küll öelda, et enne on vaja piisavalt palju raha teenida, maja ehitada ja uus auto osta, aga see, millest tänapäeval õige enam puudust tuntakse, on lähedussuhted. Kui meil on kümne aasta pärast lõpuks aega pere jaoks, selgub, et lapsed on juba suured ega vajagi meid enam.
Seega tasub ehk juba täna seda ennetama hakata. Kõigil on kindlasti päevi, mil mõte ei liigu ning suhtlemiseks napib jõudu. Ehk on siis mõttekam tuima pilguga arvuti vahtimise asemel sõita tunnikeseks linnast eemale, lülitada mobiil välja ja mitte midagi teha. Kui tegemist pole just kindlal ajal toimuva tükitööga, on võimalik tahtmise juures leida päevas tunnike iseenda jaoks – enamasti polegi palju vaja.
