Kui annad lapsele tagasisidet tema mängu või võistluse kohta, ei tohiks kõrvalseisja sinu kommentaaridest aru saada, kas laps võitis või kaotas.
- Märka eelkõige positiivset. Pane tähele, mida laps on õppinud. Selle asemel et pärast võistlusi küsida: “Kui palju punkte sa said?”, uuri: “Mida sa tegid täna paremini?”
- Võitmine ei ole kõige tähtsam. Lisaks võitmisele tunnusta ka seda, kui laps aitab spordivahendid ära viia (abivalmidus) või elab pingilt innukalt kaasa (tiimitöö).
- Andekust toeta mitmekesise treeninguga. Kui laps on ühel alal andekas, tasub siiski mitut ala harrastada. Põhispordiala puhul ei tuleks harjutada nädalas rohkem tunde, kui on lapse vanus.
- Lapsel on vaja ka kaotada. Kaotused tulevad varem või hiljem. Kui laps keskendub ainult alale, milles on edukas, kasvab ta kaotuskogemuseta ja nii on vanemana raskem kaotusi vastu võtta.
- Tagasiside andmisel kuula last. Alusta vestlust: “Kuidas sul enda arvates läks?” Kuula last tähelepanelikult. Seejärel küsi: “Kas sa soovid, et ma jagan oma mõtteid?” Pea lapse arvamusest lugu.
- Saa paremaks eeskujuks. Sport pakub emotsioone, kuid liiga tugevad emotsioonid võivad kahju tekitada. Tasub läbi mõelda, kuidas vajadusel end maha rahustada. Mõttes kümneni lugeda? Korraks staadionilt lahkuda?
- Ole treenerile ja spordiklubile hea mõttekaaslane. Kas spordiklubis on turvalisusele mõeldud? Kas on teada, kelle poole saavad lapsed mure korral pöörduda?
- Hooaeg alaku üksmeeles. Korraldage hooaja alguses koosviibimine ning arutage, millistest põhimõtetest sel hooajal kinni pidada ja mida võiks tegemata jätta.
- Panusta järjepidevalt toetava õhkkonna kujundamisesse. Lapsevanem saab positiivse õhkkonna loomisele kaasa aidata, korraldades tunnustuspäevi, pannes klubisse üles tänuseina või pidades meeles sünnipäevi.
Allikas:
tarkvanem.ee