Saaremaal Orissaares sündinud ja kasvanud Diana Traumann töötab Saaremaa Vallavalitsuses rahandusteenistuse juhatajana, kus tema ülesandeks on valla eelarve- ja raamatupidamistalituse juhtimine. Kuigi vahepeal viis elu noore naise tööle ja õppima Tallinna, tunneb ta nüüd rõõmu, et saab perega tagasi kodusaarel olla.
Diana on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku sektori rahanduse eriala cum laude ja seejärel magistriõpingud majandusarvestuse erialal; möödunud aastal sai tema magistritöö arvestusala uurimustööde konkursil parima finantsarvestust käsitleva uurimustöö auhinna.
Miks vajab Eesti/maailm rohkem majandusarvestuse spetsialiste?
Arvan, et nii nagu ühiskond tervikuna, liigub ka majandusarvestus sinnapoole, et arvestusala tööjõuvajadus väheneb eelkõige lihtsamate ja rutiinsemate tegevuste osas ning kasvab vajadus analüütilise suunitlusega tippspetsialistide järele. Hea majandusarvestuse spetsialist oskab tuvastada ja lahendada probleeme, näha “suurt pilti”, mõistab konkreetse ettevõtte ärispetsiifikat, valdab keeli, on hea suhtleja ja pädev nõuandja oma juhtidele. Kõik need oskused muudavad arvestusala spetsialisti igas organisatsioonis asendamatuks inimeseks, tänu kellele jääb juhtkonnal rohkem aega ja energiat juhtimiseks ning ettevõtte arendamiseks.
Kus ja kellena selle eriala lõpetajad töötada saavad?
Valikuvõimalused on väga laiad, alustades keskastme raamatupidajatest lõpetades rahvusvaheliste ettevõtete finantsjuhtideni välja. Pidev enesetäiendamine ja soov õppida võimaldavad karjääriredelil kiiresti edasi liikuda. Huvitavaks muudab selle elukutse veel see, et arvestusala spetsialiste vajatakse kõigis tegevusvaldkondades nii era- kui avalikus sektoris, mistõttu on alati võimalik liikuda edasi ja valida soovi korral mõni uus ja huvipakkuvam tegevusvaldkond. Töötada on võimalik ühtviisi edukalt nii oma ettevõttes kui ka suures rahvusvahelises raamatupidamis- ja audiitorbüroos.
Kuidas rohepööre ettevõtte majandusarvestust muudab?
Üleminek rohelisele majandusele mõjutab majandusarvestust mitmeti. Ühelt poolt võimaldab digitaliseerimine ja automatiseerimine vähendada lihtsama arvestusala töö (nt andmesisestuse) osatähtsust ning pöörata rohkem tähelepanu andmete sisulisele analüüsile ja visualiseerimisele. Suundumus on liikuda edasi tervikuna andmepõhisele aruandlusele. Sellest lähtuvalt väheneb tööjõukasutus ja tööjõust sõltuvus ning teiselt poolt suureneb nõudlus valdkonnaspetsiifiliste digioskustega spetsialistide järele.
Vähem oluline ei ole ka arvestusala sisulised muudatused. Ettevõtted peavad järjest rohkem avalikustama infot oma majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta ning hindama, kuidas kliimariskid mõjutavad nende finantstulemusi. Tõenäoliselt töötatakse välja uued raamatupidamisstandardid ja -tehnoloogiad, mis hõlmavad ettevõtete ja organisatsioonide tegevuskulude arvestuses ka keskkonnakulusid. Rahanduses on rohepöörde tõukejõuks uued rahastamismudelid ja konkreetsed rohelised investeerimistooted.
Mis on järgmisel 5-10 aastal suurimad väljakutsed arvestuses?
Arvestuse suurimad väljakutsed tulenevad minu hinnangul muutustest demograafias, tehnoloogias ja töökultuuris.
Eluea pikenemisest ja elanikkonna vananemisest tingituna on tööl samaaegselt erinevate põlvkondade esindajad, kellel on väga erinevad ootused ja valmisolek uuendustega kaasa minekul. Tuleb leida sünergia nooremale põlvkonnale omase innovatsiooni ja vanemale põlvkonnale omase stabiilsuse vahel.
Teine väljakutse on nutikate süsteemide kasutuselevõtmine, mis vähendaks rutiinsete tööülesannete hulka ja võimaldaks tööd teha efektiivsemalt ning kulusäästlikumalt. Võtmeküsimus on, kas organisatsioonidel on tahe ja oskus kasutada ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste võimaluste potentsiaal.
Töökultuuri mõjutab ka rahvusvahelistumine – inimesed ja töökohad muutuvad üha mobiilsemaks ning riigipiir ei ole töökoha valikul enam takistuseks. Seega tuleb tööandjatel heade töötajate pärast võistelda konkurentidega üle kogu maailma.
Arvestusala väljakutseks saab olema ka nii avaliku kui ka erasektori raamatupidamise tsentraliseerimine ning kohanemine kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga, kus arvestusala spetsialistid osalevad üha keerukamate ja olulisemate juhtimisotsuste langetamisel.
Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud
Meenub üks lugu aastate tagant, kui töötasin veel audiitorina. Mingil põhjusel ei õnnestunud mul kliendi WiFiga ühendust saada. Helistasin IT toele, kes küsis minult kliendi WiFi parooli. Parool oli niivõrd naljakas, et ma ei suutnud seda ka kümnendal katsel välja öelda – naer võttis lihtsalt kõnevõime! Ühes naerupisaratega voolas mööda põske alla ka kogu hommikul tehtud jumestus. IT tugi kuulas teisel pool telefoni vaikides, mõistmata, miks ma temaga rääkida ei suutnud. Hiljem oli muidugi üksjagu tegemist, et kolleegidele ja kliendile olukorda delikaatselt selgitada.
TalTech on Eesti suurim arvestus- ja rahandusalase hariduse pakkuja ning õppekava on oma erialase süvaõppega Eestis ainulaadne – üliõpilaste seas populaarne ning suurepäraseks hinnatud ka rahvusvaheliste ekspertide poolt.
