2021. aastal toimus juba kümnendat aastat üliõpilaste arvestusalaste uurimistööde konkurss, mille üks korraldajatest on rahandusministeerium. Eriauhinna uudse ja huvitava arvestusalase teemakäsitluse eest pälvis TTÜ tudeng Margarita Vladimirskaja, kes uuris võimalust Eestis küllaltki uudsel meetodil mõõta teise pensionisamba tootlust.
Laias maailmas on andmeraja analüüs ehk DEA (data envelopment analysis) üsna levinud, ent Eestis pole see Vladimirskaja sõnul väga tuntav ning tootluse hindamisel seda eriti kasutatud pole. Tegu on andmetel põhineva meetodiga, mille keskmes on niinimetatud otsustusüksused ehk DMUd, mis tegelevad sisendite muutmisega väljunditeks. Igale otsustusüksusele leitakse mudeli järgi efektiivsusnäitaja. Meetodi algne idee on pärit viiekümnendatest, tänapäevase kuju sai see seitsmekümnendate lõpus.
Töö pani enda investeeringuid muutma
Kohe alguses tahtis autor seostada enda töö pensionifondidega, kuna teise samba reform oli hiljutine sündmus ning Vladimirskajat huvitas, kuidas see tootlust mõjutada võiks – lõpuks selgus, nagu akadeemilises maailmas ette võib tulla, et mõju kas pole või on seda raske hinnata, küll aga andis töö muud huvitavat informatsiooni. DEA meetodi poole soovitas Vladimirskajal vaadata juhendaja Karsten Staehr, TTÜ makroökonoomika professor, kes on pärit Taanist, kuid juba mitu aastat elab ja toimetab Eestis. Meetodit valides peeti viljakaid diskussioone meetodite üle, mida praegu tootluse hindamiseks kasutatakse.
“Antud meetod on suhteliselt lihtne ja samal ajal võimaldab uurida ükskõik millist mõju millele. See on raamistik, mis ei ole kinni seotud mingite eeldustega, nagu on seotud tuntud suhtarvud nagu Sharpe, Jenseni alfa ja Sortino,” räägib ta.
Vladimirskaja uuris ka nende suhtarvude korrelatsiooni DEA tulemustega ning sai tulemuseks, et enamiku puhul on korrelatsioon olemas ja päris tugev ning DEA näib olevat parim valik, kuna selle abil saab hinnata tootlust võttes arvesse neid parameetreid, millest on investor huvitatud. Üks variant on näiteks investeerimisega kaasnevad kulud – oma töös uuriski Vladimirskaja just investeerimisega seotud kulutuste mõju terviku tootlusele -, kuid neid aspekte saab DEA mudelisse lõpmatult lisada ja täiendada.
“Pärast seda tööd olen ise ka enda pensioniinvesteeringud muutnud vastavalt tulemustele,” räägib Vladimirskaja. Kui vaadata panga raporteeritud tootlust, ei tundu valikud praegu ehk parimana, kuid töö autori sõnul peab arvestama, et see tootlus on nominaalne ja ei arvesta kõiki aspekte, mis teda investorina huvitavad.
Mida arvestusala tööde konkursi eriauhinna saanud autor avastas ning missugused pensionifondid silma jäid, saab lugeda juba tööst endast.
Mis on arvestusala tööde konkurss ja miks selles osaleda?
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis ainus võimalus selles valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Konkursi eesmärk on leida uudseid lähenemisi ja praktilisi ettepanekuid erinevate arvestusalaste probleemide lahendamisel ning huvitavaid vaatenurki teoreetilistele küsimustele.
Konkurssi korraldavad rahandusministeerium, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja Eesti siseaudiitorite ühing ning tänavu toimus see juba kümnendat korda. Konkursil valitakse välja parim magistri- või doktoritöö, parim bakalaureuse-, lõpu- või muu kirjalik töö, parim audiitortegevuse alane uurimustöö, parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö ning eraldi tunnustatakse uudset või huvitavat arvestusalast teemakäsitlust.
Miks Vladimirskaja töö konkursile esitada otsustas? “Mõtlesin et miks mitte,” ütleb ta. Tegelikult ei oodanud ta väga kõrget tulemust, sest TTÜ komisjon kritiseeris seda veidi, ent kaotada polnud midagi ning tagasisidet ekspertidelt pidas ta väärtuslikuks. Töö esitamine konkursile oli selge ja lihtne. “Arvan, et konkurssi on vaja ja soovitan rangelt osaleda. Eriti sellepärast, et see toob teile uusi mõtteid ning aitab noori rahanduspoliitikaga kaasa lüüa,” ütleb Vladimirskaja ning soovitab ka teistel tudengitel konkursist kindlasti osa võtta.
