Eesti Pank korraldab sel kuul uutmoodi ettevõtmise, et saada Eesti inimestelt tagasisidet keskpanga rahapoliitika kohta. Oleme keskpangana pidevalt kontaktis poliitikute, ametnike, ettevõtjate ja Eesti inimestega erinevatest valdkondadest, kuid praegu keskendume sellele, mida Eesti inimesed arvavad just rahapoliitikast. Samasugused arutelud toimuvad igas euroala riigis ja Eesti Pank loodab kuulda paljude Eesti inimeste arvamust. Igaüks saab oma arvamuse öelda Eesti Panga veebilehe kaudu ning mitmete ühenduste ja organisatsioonide esindajatega plaanime kohtuda silmast silma. Koroonaviiruse tõttu toimub kohtumine küll virtuaalselt, kuid nii saabki rohkem huvilisi sellest osa.
Keskpanga rahapoliitika võib teemana paista keeruline – valdav enamus meist igapäevaselt rahapoliitikast ei mõtle. Ometi puudutab see meid kõiki, kui käime poes (hinnatase), ostame kinnisvara, võtame eluaseme- või ärilaenu (laenuintress) või jääme pensionile (pikaajaliste säästude ostujõud).
Analüüsisime Eesti Pangas hiljuti Euroopa Keskpanga rahapoliitika mõju Eesti majandusele. Analüüs kinnitas, et intressimäärade langetamise ja keskpanga teiste majandust elavdavate otsuste mõju on meil olnud tugevam kui euroalal keskmiselt. Intressimäärade alanemise otsest mõju on pankade kehtestatud nullpõrand (mis laenuvõtjate intressimäära miinusesse ei lase) küll vähendanud, kuid arvestatav mõju jõuab meieni ka väliskaubanduse ja konkurentsivõime muutuste kaudu. Analüüs näitas, et aastatel 2017 ja 2018 oli Eesti majanduskasv euroala keskpankade ühise rahapoliitika tõttu ligikaudu protsendipunkti võrra suurem. Intressikulude vähenemiselt on majapidamised ja ettevõtted alates 2015. aastast säästnud 75 miljonit eurot.
Samuti teame, et inflatsioon, mille kontrolli all hoidmise eest vastutavad euroala keskpangad ühiselt, läheb Eesti inimestele väga korda. Eurobaromeetri küsitlustes on hinnatõus olnud aastaid peamine teema, mis inimestele muret teeb ja seda isegi siis, kui tarbijahinnad on tegelikult olnud langussuunas. Väikest muutust näeme Eurobaromeetri kõige värskemas väljaandes, mis kajastab tänavu juulis ja augustis läbi viidud küsitlusi. Koroonaviiruse tõttu on inimesed praegu rohkem mures üldise majandusolukorra, tervise ja tööpuuduse pärast. Kuid kohe selle järel on endiselt kõrgel kohal elukalliduse tõus.
Euroala tervikuna ohustab hetkel pigem liiga tagasihoidlik hinnatõus, mis toob kaasa hinnalanguse (ehk deflatsiooni) riski. Hindade kahanemise puhul võivad inimesed hakata ostuotsuseid edasi lükkama, sest nad loodavad, et hinnad kukuvad veelgi. Sellise mõtteviisi tagajärjeks on aga reeglina majandusaktiivsuse langus ja tööpuuduse kasv. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et rahastamistingimused oleksid sellised, et ettevõtted saaksid soodsalt investeerida ning majapidamistel peaks säilima võimalus lisaks vältimatutele kulutustele ka mõistlikus mahus suuremaid oste ja investeeringuid teha. Soodsate rahastamistingimuste tagamiseks ongi euroala keskpangad astunud mitmeid erakorralisi rahapoliitilisi samme – majanduses ringleva rahahulga suurendamiseks oleme käivitanud suuremahulise varade ostuprogrammi, anname pankadele soodustingimustel laene ning 2014. aastast kehtestanud negatiivse intressimäära kommertspankade hoiustele keskpangas. Nende sammude üldine eesmärk on turgutada majandustegevust ja selle kaudu kindlustada majanduse tervisele vajalik madal inflatsioon. Viiruse uue lainega seoses ei saa välistada lisasamme majanduse toetamiseks, sest augustist on hinnad euroalal hakanud jälle langema.
Kuna liiga madal inflatsioon teeb arenenud riikides muret juba pikka aega, on püütud analüüsida selle põhjuseid. Osa neist võib peituda vananeva ühiskonna kalduvuses rohkem säästa kui tarbida ning tehnoloogia arengus ja globaliseerumise mõjudes. Uuringud näitavad, et tasakaaluseisundis majandusele jõukohane intresside tase on arenenud riikides viimastel kümnenditel alanenud. See tootlikkuse kasvu aeglustumisest ning rahvastikuprotsessidest tingitud suundumus jätab keskpangale vähem ruumi majanduse ergutamiseks rahapoliitilise intressimääraga. Muutuste valguses on Euroopa Keskpank käivitanud oma rahapoliitika strateegia ülevaatuse, et hinnata, kas tänased tööriistad on kohased ja mõjusad ka tulevikus.
Strateegia uuendamiseks on oodatud ka Euroopa kodanike arvamus. Eesti Panga veebiküsitluses soovime Eesti inimestelt kuulda, kuidas tajutakse keskpanga poliitika mõju, mis teeb muret ning mis võiks olla teisiti. Samuti ootame arvamust selle kohta, kas keskpank võiks oma fookust laiendada ühiskonnas esile tõusnud uutele teemadele nagu kliimamuutuste mõju, mille ulatust hinnastabiilsusele otseste ja kaudsete kanalite kaudu oleme hakanud uurima. Või tasub hoopis ergutada digiarenguid?
Ootan ja loodan rahapoliitika tuleviku arutelus aktiivset osavõttu. Samuti loodan, et Eesti inimesed avaldavad oma seisukoha Eesti Panga veebilehel.
Virtuaalse arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega korraldame 25. novembril kell 13.00–15.30. Osalemine on kutsetega, kuid kõik huvilised saavad ülekannet jälgida Eesti Panga veebilehel.
Arutelu järel tekkinud mõttevahetuse ja keskpanga veebilehe kaudu esitatud tagasiside kogub Eesti Pank kokku ning esitab selle taustainfona Euroopa Keskpanga nõukogus. Luban, et Eesti üldsuse seisukohad rahapoliitika ja keskpanga tegevust puudutavate küsimuste kohta saavad selgelt kõlama ka nõukogu nendel istungitel, kus me hakkame hindama, kuidas senine rahapoliitika on euroalal inimesi teeninud ja kuidas oleks kõige parem edasi minna.
