Pere Sihtkapitali ja isikuandmete ümber puhkenud kriis näitab, et privaatsus ja isikuandmete kaitse kui põhiõigused vajavad erasektori kõrval teravat jälgimist ka avalikus sektoris, leiab advokatuuri juhatuse liige vandeadvokaat Risto Hübner.

“Usaldus riigi vastu on kannatada saanud, mida näitab ka massiline andmetele juurdepääsu piiramine rahvastikuregistris,” tõdes Hübner. Ta rõhutas, et riik peab taastama usalduse, eeskätt põhjaliku uurimise ja selgitustega, kuidas selline olukord tekkis ja kuidas tagada, et see ei korduks.

“Inimesed näevad, et andmekaitsereeglite tõttu korjavad õpetajad mudilase rühmapildile lubamiseks allkirju või kauplust karistatakse valvekaamera kasutamise eest,” viitas Hübner. “Kui nüüd paistab, et poliitiline organisatsioon sai riigilt hulga tundlikke isikuandmeid ebaseaduslikult ja sisulise kontrollita, jääb paratamatult mulje, et andmekaitsereeglid ei kehti kõigile võrdselt.”

Usalduse taastamiseks peaks andmekaitse inspektsiooni järelevalvemenetlus vastama mitte niivõrd küsimusele, kuidas sihtasutus andmeid küsis ja uuringut läbi viis, vaid millisel õiguslikul alusel rahvastikuregister need üldse välja andis ning kas ja kuidas toimus sisuline analüüs ja otsustamine seoses andmete saajatega. “Igasuguseks isikuandmete töötluseks, sealhulgas andmete väljastamiseks, peab olema õiguslik alus,” selgitas Hübner.

Kõnealune juhtum ka toob esile, et riik ei ole piisavalt täitnud kohustust isikuandmete läbipaistvaks töötlemiseks, mis on üks isikuandmete töötlemise aluspõhimõtteid. “Riigil on meie kohta väga palju andmeid, kuid nende töötlemine pole tavainimesele arusaadav,” ütles Hübner. “Seda kinnitab fakt, et inimesed ei olnud teadlikud nende andmete sellisest väljastamisest ning et inimene peab neile juurdepääsu piiramiseks ise aktiivselt tegutsema. Seejuures tekib küsimus, kas riigi säärane tegevus vastab andmekaitsenõuetele nagu näiteks vaikimisi ja lõimitud andmekaitse.”

Euroopa Liidus kaitseb isikuandmeid maailma üks kõige põhjalikumaid ja karmimaid isikuandmete kaitse seadusi – Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus. Kuigi seda õigusakti on kohaldatud juba enam kui viis aastat, on selle täitmine ja teadlikkus Eestis olnud puudulikud. “Rahvastikuregistriga tekkinud kriis on äärmiselt kahetsusväärne, kuid ehk loob see vähemalt võimaluse, et Eestis hakatakse rohkem teadvustama andmekaitse olulisust,” märkis Hübner. “See on ülioluline säilitamaks Eesti kui maailma ühe juhtiva digiriigi mainet.”