Keerulised majandusolud panevad kahtlemata proovile ettevõtete kohanemisvõime ja jätkusuutlikkuse. Mõni ettevõte tuleb olukorraga toime paremini, mõni halvemini, aga kahjuks tuleb ette ka ettevõtete pankrotistumist. Viimasel juhul tõusetuvad mõistetavalt ka küsimused sellest, kas ettevõtte juht oli ikka pädev ja kas sellisel isikul peaks olema õigus takistamatult edasi tegutseda teiste juriidiliste isikute juhtorganites?
Tõepoolest, teatud juhtudel saab ja tulebki takistada isiku osalemist juriidilise isiku juhtimisel. Eesti õiguskord näeb selleks ette ärikeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamise võimaluse. Silmas tuleb pidada, et tegemist on meetmetega, mille eesmärk ja kohaldamise alused on erinevad.
Ettevõtluskeeld
Ettevõtluskeeld on sätestatud karistusseadustikus (§ 491) ja tegemist on kohtu poolt määratava lisakaristusega, mis keelab vastaval isikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige ja ka muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeeld on kohaldatav, kui isik on süüdi mõistetud ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Ettevõtluskeelu võib määrata kuni viieks aastaks.
Ärikeeld
Ärikeeld on sätestatud pankrotiseaduses (§ 91) ja sellega keelatakse asjaomasel isikul pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja või juriidilise isiku juhtorgani liige. Sealjuures ei pea olema isik eelnevalt süüdi mõistetud mõne kuriteo eest. Ärikeelu kohaldamine sõltub muu hulgas suuresti isikust endast ja selle kestus on piiratud pankrotimenetluse kestusega.
Kehtivad ärikeelud ja ettevõtluskeelud on avalikustatud äriregistri teabesüsteemis ja nende andmetega saab tutvuda siin. Viidatud aadressil olevatest andmetest selgub, et hetkel on kehtivaid ärikeelde 186 ja ettevõtluskeelde 1.
Eelnevast järeldub, et ärikeeldu kohaldatakse küllaltki arvukalt. Samas tuleb ärikeelu puhul möönda, et pankrotiseaduses pole väga täpselt määratletud selle kohaldamise eesmärk ja ulatus, mida kohus peaks silmas pidama ärikeelu kohaldamise otsustamisel.
Küsimus on peamiselt selles, kas ärikeeldu saab kohaldada nö karistusliku meetmena juba toime pandud tegude eest või preventiivse meetmena hoidmaks ära isiku ebasoovitavat tegevust juriidiliste isikute juhtimisel tulevikus. Samuti ei nähtu pankrotiseadusest, kas ärikeeld on üldine keeld tegeleda igasuguse ettevõtlusega või saab sellega piirata üksnes teatud tegevusalal tegutsemist.
Ärikeeld on preventiivne sunnivahend
Eelmainitu osas selguse saamisel on tähelepanuväärne Riigikohtu 22.02.2010. a lahend nr 3-2-1-124-09, kus on käsitletud põhjalikult ärikeelu kohaldamisega seonduvat. Riigikohus selgitas antud lahendis, et ärikeeld pole karistuslik, vaid preventiivne sunnivahend ning karistuslikul eesmärgil saab isiku suhtes ärikeeluga sarnaseid meetmeid kohaldada üksnes karistusseadustiku alusel (sh ettevõtluskeeld). Küll on aga kehtiva ärikeelu rikkumine karistatav kriminaalkorras.
Millal saab ärikeelu kohaldamise lugeda põhjendatuks?
Riigikohus on seisukohal, et ärikeeldu saab kohaldada üksnes isiku suhtes, kes on pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega pannud toime kuriteo, kuid keda pole selle eest veel süüdi tunnistatud ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Sealjuures tuleb arvestada sellega, et ärikeelu kohaldamiseks ei piisa väärteokahtlusest või üksnes võimalikust kahju tekitamisest.
Ärikeelu puhul on tegemist kahtlemata intensiivse põhiõiguste riivega – piiratud on nt vabadus valida töökohta või tegevusala, samuti ettevõtlusvabadus. Seetõttu peab ärikeelu kohaldamine olema alati põhjendatud.
Selles valguses asus Riigikohus seisukohale, et kui pärast ärikeelu kohaldamist ei ole mõistliku aja jooksul isiku suhtes ärikeelu kohaldamise aluseks olnud käitumise tõttu kriminaalmenetlust alustatud, tuleb pankrotimenetluses kaaluda ärikeelu lõpetamist. Ärikeelu lõpetamise aluseks tuleb pidada aga seda, kui isik mõistetakse kriminaalmenetluses õigeks tegudes, millest lähtudes isikule ärikeeld määrati või kui isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Seega on ärikeelu kohaldamine Riigikohtu seisukoha järgi põhjendatud üksnes niikaua, kui püsib oht, et isik paneb toime asjaomaseid kuritegusid. Vastava ohu äralangemisel või olulisel vähenemisel tuleb kohtul ärikeeld lõpetada.
Kas ärikeeld on üldine ja kõiki tegevusalasid hõlmav?
Kui tegemist on üldise keeluga, siis võib see mõistagi asetada inimese sissetuleku teenimise seisukohalt väga keerulisse olukorda. Riigikohus on nii oma varasemas praktikas kui ka eespool viidatud lahendis leidnud, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine ning, et ärikeeldu kohaldades peab kohus märkima "millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegelda".
Ärikeelu saanud isiku jaoks peab olema muuhulgas selge, kas ärikeeld keelab tulu saamisele suunatud tehingute tegemise, st kas isik ei tohi enam sõlmida ühtki lepingut kellelegi mingi teenuse osutamiseks või vara osta või müüa jne.
Muuhulgas rõhutas Riigikohus, et enne ärikeelu kohaldamise otsustamist peab vastava isiku ära kuulama või vähemalt teavitama teda sellise keelu kohaldamise kavatsusest. Seda just põhjusel, et ärikeeld riivab intensiivselt isiku põhiõigusi ja isikul peab olema võimalik vastu vaielda ärikeelu määramise põhjustele ja taotleda kohtult ärikeelu ulatuse määramist või piiramist.
Ärikeelu kohaldamine peab alati olema sisuliselt põhjendatud
Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb esmalt näidata põhjendatud kuriteokahtlus, mis peab tuginema konkreetsetele andmetele (ei tohi olla üldsõnaline tõdemus).
Teiseks peab põhjendama isiku nö ohtlikkuse. Kuna ärikeeld piirab isiku põhivabadusi, peab kohus kaaluma ärikeelu kohaldamisel selle põhjendatud ulatust – kohus peab märkima, millise majandustegevusega ei või isik tegeleda (nt piiratakse tema osalemist mingil kindlal tegevusalal – ehitusvaldkonnas vms).
Oluline on see, et isikul peab olema võimalik ärikeelu määrusest järeldada, millised võimalused talle sissetuleku teenimiseks jäävad. Kohus peaks isikule keelama üksnes sellise tegevuse, mille käigus on potentsiaalne võimalus, et isik võib panna toime samalaadseid kuritegusid, mida ta tõenäoliselt tegi pankrotivõlgnikust juriidilise isiku juhtimisel.
Ärikeeld lõpeb pankrotimenetluse lõppemisega automaatselt
Samamoodi lõpeb ärikeeld ka pankroti raugemise ja pankrotimääruse tühistamise korral. Kohus võib pankrotimenetluse ajal isiku ärikeelu alt vabastada, ärikeelu ulatust kitsendada või ka laiendada.
Kindlasti on oluline rõhutada Riigikohtu täpsustust ärikeelu määruse täitmise osas. Nimelt, vastav määrus kuulub üldiselt viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see ärikeelu alusele isikule teatavaks tehakse. Samas on tõenäoline, et isik vajab oma tegevuse ümberkorraldamiseks (tagasi astuda juhatusest jms) mõnevõrra rohkem aega. Riigikohus leidis, et eriti juhul, kui isik on enne ärikeelu määramist kohtult taotlenud aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks ärikeeluga, peaks kohus isikule selle aja võimaldama.
Tutvu ka:
