Jätkusuutlik juhtimine on tänapäeva eduka ettevõtte tähtis komponent. Samas pole jätkuvalt jõutud ühtsele arusaamale ja kokkuleppele, kuidas mõõta ettevõtte tulemuslikkust peale finantsnäitajate.

Viimastel aastatel on üha enam leidnud kinnitust arusaam, et ettevõtjad peavad käituma vastutustundlikult. Investorid, kliendid, tarnijad ja teised huvitatud osapooled eeldavad, et firmad keskenduksid pikaajalistele eesmärkidele ega muudaks tänaseid lahendusi homseteks probleemideks. See põhimõte on tähtis kõigis aspektides: looduskeskkond, majandus, töötajad, kohalikud kogukonnad jne.

Üha enam oodatakse ettevõtetelt oma tegevuse juhtimisel terviklikku lähenemist, pidades silmas mitte ainult ärilisi mõjusid, vaid ka võimalikke mõjusid erinevatele sidusrühmadele. Järjest laiemalt levib ka arvamus, et ettevõtte majandustulemuste kajastamisel tuleb pakkuda rohkem teavet kui üksnes finantsaruannete majandusnäitajad.

Väljakutse seisneb selles, et finantsaruandlusest väljaspool olevad mõõdikud ja näitajad peavad olema usaldusväärsed ning ühtselt hinnatavad. Võib isegi väita, et aruandluses peakski fookus olema jätkusuutlikkusel, mille üheks osaks on finantstulemused ning samuti keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste kajastamine.

Ka investorid on kimpus

Eestis on üksikud ettevõtted, kes on oma jätkusuutlikkuse aruandluse (ESG aruandluse) koostamisel võtnud aluseks Rahvusvahelise Aruandluse Initsiatiivi kestlikkuse aruandluse standardid (global reporting initiative standards, GRI Standards). Rahvusvaheline Jätkusuutlikkuse Standardite Nõukogu (International Sustainability Standards Board, ISSB) on avaldanud ettepanekud edaspidiseks, mis peaks aitama kaasa aruandluse ühtlustamisele ja terviklikuma pildi saamisele.

Liikumised standardiseerimise, andmete võrreldavuse ja faktide suurema usalduse suunas toovad eeldatavasti palju kasu, kuid samal ajal seisavad ettevõtted silmitsi ametiasutuste, standardinõukogude ja investorite survega. Maailmas on tehtud palju edusamme, nõudes ettevõtetelt teavet mitte ainult finantstulemuste, vaid ka selle kohta, kuidas see tulemus saavutati ning milline on ettevõtte ärimudel, strateegia, riskid, juhtimissüsteem ja järelevalve selle juures.

Paljudel ettevõtetel puuduvad endiselt süsteemid ja ka andmed, mis on vajalikud laiema aruandluse avaldamiseks arusaadaval, selgel, läbipaistval ja võrreldaval viisil. Eestis on kestlikkusaruandluse aluseks olevate andmete kogumisega peamiselt tegelenud rahvusvaheliste gruppide tütarettevõtted, aga ka seal on keskendutud peamiselt grupi vaates olulistele teemadele ning vähem kohalikele oludele.

Kokku lepitud reeglite puudumine esitab väljakutse standardite koostajatele ning poliitikakujundajatele, kes soovivad, et aruandlusnõuded oleksid juba välja töötatud. Ühtlasi on see proovikivi ka ettevõtetele, kes üritavad oma jätkusuutlikkuse tulemuslikkust avaldada ja selle kohta aru anda. Ka investorid on kimpus, sest püüavad avaldatud teavet mõista ja selle põhjal otsuseid teha.

Tulemuseks on see, et ettevõtted esitavad üha rohkem teavet, kuid investorid nõuavad veelgi enam, mõistmata, et ehk ei ole probleem andmete mahus, vaid viisis, kuidas neid on esitletud. Standardite koostajad püüavad välja töötada ühtseid lähenemisviise, mis on omakorda kaasa toonud standardeid, millest igaühel on erinev vaatenurk, reeglid ja tegevuspõhimõte.

Kuidas mõtestada olulisust?

Lõpuks on siiski paistmas võimalus säästva arengu aruandlusstandardite osas praktilisele konsensusele. Organisatsioon, kes esindab maailma suurimat raamatupidamisstandardite koostajat, Rahvusvaheline Finantsaruandluse Standardite Sihtasutus (International Financial Reporting Standards Foundation, IFRS), on moodustanud uue jätkusuutlikkuse aruandluse nõukogu, mille eesmärk on täiendada kliimaaruandlust ning edaspidi hõlmata sinna ka teisi säästva arengu valdkondi.

Ent aruandluse globaalse ühtlustamise saavutamisel, mida me nii väga vajame, on kaks kriitilist takistust: mida teavitada ning kellele ehk olulisus ja mõju.

Esimene takistus on kokkuleppele jõudmine selles, mis on jätkusuutlikkuse aruandluse kontekstis tähtis. Tegu on kriitilise aspektiga, kuna see määrab, mida aruandlusest teavitatakse. Erinevatel põhjustel kirjeldavad kolm rahvusvahelist aruandlusettepanekut olulisust erineval viisil.

• ISSB teeb ettepaneku hinnata olulisust rahalises kontekstis seoses selle võimaliku mõjuga ettevõtte väärtusele olemasolevate ja potentsiaalsete investorite, laenuandjate ja muude võlausaldajate vaatenurgast.
• SEC (USA väärtpaberi- ja börsikomisjon – toim) teeb ettepaneku hinnata olulisust rahalises kontekstis selle põhjal, kas see võib tõenäoliselt mõjutada investori investeerimis- või hääletamisotsuseid.
• EFRAG (Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm – toim) teeb ettepaneku hinnata kahest vaatenurgast ehk nii-öelda topeltolulisuse kontekstis, kus kirjeldatakse küsimusi, mis on tähtsad nii finants- kui ka mitterahalises perspektiivis. Teisisõnu võib sotsiaalsete või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oluline teave olla aja jooksul rahaliste tagajärgedega. Olulisus tähendab, et tegevusel on mõju inimestele või keskkonnale, olgu siis ettevõtte enda tegevuse või väärtusahela kaudu.

Kuigi need ettepanekud kirjeldavad olulisust erinevalt, on nende vahel märkimisväärne kattumine, eelkõige seetõttu, et nad kõik viitavad olulisuse hindamisele jätkusuutlikkuse vaatenurgas lühi-, keskmise- ja pikaajalise mõju kontekstis. Kolm ettepanekut tunnistavad ka, et mõned neist probleemidest on omavahel läbipõimunud: probleem, mis mõjutab negatiivselt kohalikke kogukondi või planeeti, võib kahjustada ettevõtte kaubamärki ja avaldada seega negatiivset finantsmõju.

Seetõttu ei tohiks arutelu olulisuse määratluste ja mõistete üle olla põhjuseks, miks globaalset ühtlustumist ja arusaama ei saavutata. Ka Eesti ametnikkond eesotsas rahandus- ja keskkonnaministeeriumitega töötab jõudsalt Eesti ettepanekute ja seisukohtade edastamise nimel nii ISSBi kui EFRAGiga.

Mõju suuruse võimendamine

Teine takistus on seotud ettevõtte mõju hindamisega ümbritsevale keskkonnale ja kogukonnale. Arvestades, et see võib olla rahaline, on ettevõtte mõju inimestele ja planeedile investorite jaoks oluline teave. Kuid mitte kõik mõjud ei ole seotud rahavoogudega ja seetõttu ei ole need kõik finants- või traditsioonilise ettevõtte väärtuse seisukohast tähtsad.

On kaks põhjust, miks teave ettevõtte mõju kohta on oluline:

Võimalus mõõta ettevõtte negatiivset ja positiivset mõju ümbritsevale maailmale rahalises mõttes võimaldab võrrelda jätkusuutlikkuse küsimusi ja ka erinevaid ettevõtteid omavahel.

Suurepärane lähtepunkt

Oleme ettevõtete kestlikkuse aruandluse arengus kriitilises punktis. Jätkusuutlikkust käsitlevad aruanded ja kokkuvõtted peavad olema ühtselt mõistetavas keeles, millest ettevõtjad ja investorid aru saavad ning mis kirjeldab ettevõtte tegevust terviklikult. Investorid ja teised huvitatud sidusrühmad vajavad juurdepääsu piisavalt läbipaistvale teabele, et nad saaksid saata ettevõtetele õigeid turusignaale selle kohta, millist ettevõtte käitumist nad ootavad ja toetavad. See aitab ettevõtetel luua ärilise vajaduse võtta kasutusele meetmeid nende prioriteetide osas, millest investorid tõesti hoolivad.

ISSB ettepanekud on suurepärane lähtepunkt. Peame hoolitsema selle eest, et jätkusuutlikkuse aruanded oleksid arusaadavad, praktilised ning annaksid teavet, mida investorid ja ettevõtted suurimate probleemide lahendamiseks vajavad. Seega on meil olemas algatus, et aidata mõista kestlikkuse aruandluse avalikustamise meetodeid, kuid see toimib ainult siis, kui kõik osapooled osalevad ning toetavad ülemaailmset ühtlustamist.

Täpsema ülevaate rahvusvahelistest arengutest leiate Nadja Picardi (Global Reporting Leader, PwC Germany) koostatud artiklist.