Juhul kui tööandja on otsustanud töölepingu töötajaga lõpetada, tuleb esmalt arvestada asjaoluga, et tööandjal on keelatud lepingut korraliselt üles öelda. See tähendab, et töölepingu lõpetamiseks peab alati olema konkreetne põhjus. Juhul kui tööandjal on objektiivne põhjus töölepingu lõpetamiseks, tuleb koostada ülesütlemisavaldus.
Esiteks tuleb silmas pidada, et avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega ei piisa suulisest teavitusest. Küll aga piisab e-maili teel saadetud kirjast. Hilisemate vaidluste vältimiseks on soovitatav aga ka e-maili teel saadetud ülesütlemisavaldus allkirjastada. Juhul kui nõuet ei täideta pole ülesütlemist sisuliselt toimunud.
Samuti ei saa ülesütlemine sõltuda mingi teatud tingimuse täitmisest. Näiteks ei ole võimalik kirjutada, et ülesütlemist ei toimu kui töötaja täidab omalt poolt mingi ülesande.
Avalduses tuleb kindlasti märkida ka töölepingu ülesütlemise põhjus. Seejuures ei piisa lihtsalt seaduse tsiteerimisest ega paragrahvi märkimisest. Välja tuleb tuua konkreetsed põhjused ning selgitada, miks otsus vastu on võetud.
Soovitav on märkida ka töötaja viimane tööpäev. Üldjuhul tuleb tööandjal ka kinni pidada etteteatamistähtajast. Tähtaja pikkus sõltub seejuures töötaja staažist tööandja juures. Etteteatamistähtaega ei pea järgima kui leping öeldakse üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mida arvestades ei ole võimalik töösuhet jätkata. Sel juhul tuleb jällegi põhjendada, miks ei ole võimalik töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja vältel.
