Sulev Luiga, Sven Siling ja Lemme Suve käisid huvitaval kohtumisel Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) eestvedaja ja tegevjuhi Marko Silleriga. Marko tööks on nii organisatsiooni igakülgne esindamine kui liikmevõrgustiku asjade korraldamine ja erinevate sündmuste kavandamine.

Alljärgnevalt saab lugeda intervjuud Markoga jätkusuutlikust ja vastustundlikust ettevõtlusest. Samuti leiab lingi, mille kaudu saab osaleda Jätkusuutliku Ettevõtluse 2013 indeksi uuringus.

Tutvusta palun teemat, mida kujutab endast jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse alane aruandlus. Milliste juhendmaterjalide, kontseptsioonide alusel seda koostatakse? Kellele see mõeldud on?

Kõik ettevõtted koostavad finantsnäitajate põhjal aastaaruannet ja mõõdavad oma edukust vastavalt sellele. Üha enam kasvab nende ettevõtete arv, kes võtavad edu hindamisel aluseks ka oma sotsiaalse- ja looduskeskkonnaga seotud tegevuse ja tulemused.

See tähendabki lühidalt seda, et ettevõte annab sidusgruppidele aru ka oma kogukonna, töö- ja looduskeskkonna alasest tegevusest.

Kuigi praegu annavad paljud maailma juhtivad ettevõtted välja eraldi jätkusuutlikkuse, säästva arengu või vastutustundliku tegevuse aruannet, kes kuidas seda nimetab, liigub trend integreeritud aruannete koostamise suunas – aruanne käsitleb people-planet-profit kolmikmõõdet.

Rahvusvaheliselt kõige levinum raamistik sellise aruande koostamiseks on Global Reporting Initiative. Sobib kõigile olenemata suurusest ja tegevusalast. Oleme selle juhendi ka eesti keelde tõlkinud.

Samas ei pea väikeettevõtted asja liiga ajamahukalt ette võtma. Piisab ju sellestki, kui oma sidusgruppidele lihtsalt enda keskkonnast, kogukonnast ja töötajatest hoolivat tegevust kirjeldada.

Miks selline aruandlus vajalik on?

Ettevõtte väärtus kasvab läbi jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse. Järelikult pakub selline aruandlus huvi ka ettevõtete omanikele ja investoritele. Sageli on kohalik kogukond see, kes tahab ja saab sedasi hoida silma peal piirkonnas tegutseva ettevõtte eetilisel käitumisel.

Samas on aruande jaoks kogutud näitajate põhjal võimalus saada meediakajastust sellega, mida ettevõte on teinud hästi – teistmoodi ja paremini kui konkurendid.

Lõppkokkuvõttes on see ju loogiline viis, kuidas ettevõtte kogu tegevusest sidusgruppidele ülevaade anda.

Kas jätkusuutlikkuse alane aruandlus on ettevõtetele kohustuslik?

Ei ole. Täna veel mitte. Samas on Euroopa Komisjon teinud hiljuti ettepaneku muuta direktiivi, mis teeks üle Euroopa teatud suuruses ettevõtetele sellise raporteerimise kohustuseks.

Ilmselt puudutab see ka mitmeid Eesti ettevõtted, ootame ära, kuni muudatus jõustub. Kuid ka ilma selleta usun ma, et meie ühiskonna küpsedes hakkavad eri huvigrupid ettevõtteid tasapisi survestama selliseks aruandluseks.

Kuidas sa defineeriksid jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse (CSR ehk Corporate Social Responsibility)?

Kõige lihtsamalt öeldes: tee oma põhitegevust hoolivalt ja vastutustundlikult, st mõtle igal liigutuse eetilisuse, sotsiaalse- ja keskkonnamõju peale.

Asja tuum ongi selles, et kogu oma tegevusahela ulatuses kogukonna, töötajate, looduse ja teiste sidusgruppide huvidega kooskõlas tegutseda. Seda just ettevõtte põhitegevusega seotult.

Alles seejärel võiks mõelda laiema panuse peale ühiskonda heategevuse või filantroopia näol. See on ka põhjus, miks see ei ole vaid suurte ja rikaste ettevõtete mängumaa.

Tegelikult tähendab see ju ettevõtte strateegilist juhtimist. Eks see näitab juhtide laiemat vaadet äritegemisele, oskust mõelda pikas perspektiivis – milline on minu äri mõju ühiskonnale ettevõtte ümber täna ja tulevikus.

Rääkides ettevõtete juhtidega, on nad tihti jõudnud äratundmisele, et paljud asjad, mida selle all silmas peetakse, toimivad neil täna juba hästi. See on hea pinnas edasiarenemiseks.

Mis on erinevus vastutustundliku ettevõtluse ja jätkusuutlikkuse (sustainability) vahel?

Suures plaanis on jutt ju ikka ühest ja samast asjast – kolmikmõõtmega arvestamine (loodus-, sotsiaalne- ja majanduskeskkond), mis panustab nii ettevõtte kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusse ja kestlikusse. Eks seetõttu me tihti neid kahte koos ühes mõistes kasutamegi.

Miks peaksid ettevõtted vastutustundlikult käituma?

Sest see on mõistlik ja loomulik viis äri ajada. Kuidas siis muidu.

Aga mingi äriline kasu peab sellele ju ka olema?

Jah, ikka. Veidi kaugemalt alustades – ettevõtete panus ühiskonda võib aidata lahendada olulisi probleemseid kohti (nt ettevõtete koalitsioon HIV-ennetuseks või firmade panus oma valdkonna hariduse edendamisel).

Äriline kasu võib olla erinev:

• Näiteks ressursisääst, mis on ju otse seotud rahaga.
• Või siis efektiivsem töökeskkond – motiveeritud, paremate oskustega ja terved töötajad, kes võtavad vähem haiguspäevi ja jäävad ettevõttesse kauem, vähendades ka värbamiskulusid.
• Teiselt poolt jälle suurepärane võimalus väga hea tööandja maine loomisel.
• Sageli on see hädavajalik mõtteviis eksportivatele või rahvusvahelistes tarneahelates olevatele ettevõtetele.
• Aga ka võimalus investeeringute ligimeelitamiseks.

Vastutustundliku ettevõtluse liit moodustati 2012. aasta detsembris. Kuidas liidul läheb? Kui palju liikmeid? Mis motiveerib ettevõtteid liituma?

Täna on meil 26 liiget. Oleme selgelt kasvav võrgustik. Vast ma ei eksi, kui ütlen, et jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse teema on saamas üha rohkem tähelepanu nii riigitasandil kui ka meedias.

Mõni liitub eelkõige õppimise eesmärgil, teine aga selleks, et ühise jõuna ettevõtluspoliitika kujundamisel kaasa rääkida. Kindlasti on liitumine ettevõtete jaoks märk, mis kinnitab nende püüdlusi antud teemal teistelegi. Eks see ole kombinatsioon kõigist neist.

Milline on tegevuskava ja eesmärgid järgnevateks aastateks?  Millised riigiasutused selle kavandamisse ja ellu viimisesse on kaasatud?

Järgmiste aastate jooksul on meil kaks olulisemat suunda. Esiteks ettevõtete igakülgne toetamine jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse alal. Teiseks töö selle nimel, et riiklikul tasandil selliselt tegutsevaid ettevõtteid enam hinnata – riigihanked, ettevõtlustoetused, ettevõtlusauhinnad, miks mitte ka maksupoliitika.

Meie peamiseks partneriks siin on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Mõlemad nõuavad üha tugevamat meediakaja ja avalikku tähelepanu kogu teemale, mistõttu on seegi lahutamatu osa meie tööst.

Kirjelda palun olukorda Eesti ettevõtetes?

Nagu enne ütlesin – paljud "teevad" ilma, et nimetaksid seda mingi kindla mõistega. Ja see ongi hästi.

Seetõttu jääb aga vajaka strateegilisest lähenemisest kogu sellele teemale. See on meie nõrk koht. Mõeldes need küsimused enda jaoks läbi, on ka kasu suurem. Kuigi KPMG hiljutine Majanduse Pulss 2013 uuring näitas, et üle poole juhtidest ja ettevõtjatest peavad seda teemat äristrateegia ning igapäevategevuse osaks.

Põhjamaadega võrreldes jääme me kõige enam maha kogukonna- ja looduskeskkonnaga seotud teemadel. Seda on nad ise meile ka öelnud, et nende ettevõtete jaoks on just need kohad olulisemad kitsaskohad, mis koostöö tegemise meie firmadega keerulisemaks muudab. Samas töökeskkonna osas oleme väga tublid.

Aga tahes tahtmata on ikkagi paras hulk neid firmasid, kus selline väärtuspõhine juhtimine üldse kõne alla ei tule.

Mis on ajendid, miks ettevõtted CSRi rakendamisega alustavad?

2012. aastal Eestis esinemas käinud Wayne Visser (CSR International) tõi oma ettekandes välja erinevad tasemed: riskijuhtimine (näiteks töö- ja looduskeskkonnaga seotud riskid); soov saada ainest oma turundus- ja kommunikatsioonitegevusse; vajadus viia enda strateegia kooskõlla mõne sidusgrupi nõudmisega – olgu selleks siis tarneahel, ekspordipartner või investor.

Laiemalt ilmselt see, et selles nähakse võimalust eristuda ning seeläbi kasu äritegevusele. Eesti lõpptarbijale müües see ilmselt nii selgelt ei kehti (maine tõttu siiski oluline), ent B2B äris ja eriti just rahvusvahelisel tasandil küll.

Kuigi on ka neid juhte ning ettevõtjaid, kelle jaoks tuleb see kõik oma isiklikest tõekspidamistest lihtsalt ja loomulikult, peab enamalt jaolt keegi kusagilt torkima – kas valitsus seaduste ja maksudega; äripartner oma nõudmistega; ajakirjanik ja kodanikud kriitiliste teemade tõstatamisega; või tarbija oma ostuotsustega.

Siinkohal kutsumegi kõiki üles osalema Jätkusuutliku Ettevõtluse 2013 indeksi uuringus.

Põhjused indeksis osalemiseks:

• See on kõige põhjalikum jätkusuutliku ettevõtluse alane enesehindamise vahend Eestis,
• indeks annab võimaluse võrrelda enda teistega ja jälgida oma arengut ajas.