Hiljuti läbiviidud uuring näitas, et viimase kahe aasta jooksul Baltikumis toimunud M&A tehingutest umbes pooltele eelnes kavatsuste protokolli allkirjastamine. Ent teisest küljest – kui pooled tehingud said tehtud nii, et kavatsuste protokolli ei allkirjastatud, siis kas võib asuda seisukohale, et tegemist on ebavajaliku dokumendiga?
Kavatsuste protokoll (inglise keeles letter of intent) on oma põhiolemuselt mittesiduv dokument, milles pooled kajastavad planeeritava tehingu esialgsed tingimused ja sageli ka tehingu eeldatava ajakava. Sama funktsiooni täidab term sheet, mis on reeglina sisu poolest sarnane, kuid märkimisväärselt lühem, kuna poolte kokkulepped on kirja pandud tabelina, bullet-point nimekirjana või muus ülevaatlikus vormis. Veidi harvem kannab samasisuline dokument pealkirja memorandum of understanding, heads of agreement vms.
Kavatsuste protokolli sõlmimine ei ole vältimatult vajalik. Vahel võib tehing toimuda kiiremini, kui kohe protsessi alguses hakatakse tegelema põhilepingu läbirääkimisega, kulutamata aega kavatsuste protokolli koostamisele. Samas on tehinguid, mille puhul kavatsuste protokolli on kindlasti vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus kavandatavast tehingust võivad olla huvitatud mitmed isikud, mistõttu on oht, et läbirääkimised katkevad, kui välja ilmub uus osapool, kes pakub paremaid tingimusi. Kirjeldatud ohu maandamiseks on just kavatsuste protokoll õige dokument, kus sätestada eksklusiivsuskohustus ja näha ette leppetrahv selle rikkumise korral. Seejuures ei tohi unustada, et kui valdavas osas on kavatsuste protokolli näol tegemist mittesiduva eelkokkuleppega, siis eksklusiivsust puudutavad sätted tuleb kindlasti kirja panna siduvatena.
Mittesiduvate sätete puhul tuleb silmas pidada, et kuigi need on esialgse iseloomuga ja pooled võivad põhilepingus kõik hoopis teisiti kokku leppida, siis kergekäeliselt ei maksa ühegi kavatsuste protokolli punktiga nõustuda. Praktikas kipub olema nii, et millega kord nõustutud on, seda pärast enam endale kasulikumas suunas läbi rääkida ei õnnestu. Lihtsam on olukord vast siis, kui mõlemal poolel mõlgub meeles mõni teema, mida põhilepingus tahaks teisiti reguleerida. Sellisel juhul võib olla võimalik n.ö vorst vorsti vastu põhimõttel teistsuguseid tingimusi saavutada.
Kavatsuste protokoll on oma ülesehituse ja sõnastuse poolest lepinguga üsna sarnane, kuigi M&A tehingu põhileping, olgu selleks siis aktsiate müügileping või tehingu lõplikke tingimusi kajastav muu leping, on kindlasti mahukam kui mistahes mittesiduv dokument. Kuigi dokumendi pikkus ei tohiks määravat tähtsust omada, oleme praktikas märganud, et term sheet on sageli praktilisem ja efektiivsem lahendus esialgsete kokkulepete fikseerimiseks. Selle koostamine nõuab reeglina vähem aega, mis aitab kokku hoida õigusabiga seotud kulusid. Ka tehingu pooltele on lühem dokument reeglina meelepärasem, kuna selle läbitöötamine ja tihti ka läbirääkimine võtab vähem aega.
Kui kavatsuste protokoll mistahes põhjusel sõlmimata jääb, siis tuleb silmas pidada, et läbirääkimised on sellegipoolest õigusliku raamistikuga kaetud. Nimelt näeb võlaõigusseadus ette terve rea kohustusi, mis seovad lepingueelseid läbirääkimisi pidavaid osapooli. Muuhulgas tuleb mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega, esitada üksnes tõeseid andmeid ning tagada vahetatud informatsiooni konfidentsiaalsus. Kui pooled kokkuleppele ei jõua ja siduvat põhilepingut ei sõlmi, siis läbirääkimistest neile õiguslikke tagajärgi ei tulene. Küll aga näeb seadus ette, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada ega neid pahauskselt katkestada.
