Käesolev artikkel on ajendatud rmp.geenius.ee foorumis tõstatatud küsimusest, kas osanik saab lahkuda ühingust avalduse alusel, ilma et peab oma osaluse ära müüma või kinkima. Probleem on mõistetav, sest väikse- või isegi keskmise suurusega osaühingu osad on enamasti vähelikviidsed ja sellise osaühingu osale on raske leida ostjat. Vähemusosanikule võib osalus muutuda probleemseks olukorras, kus enamusosanik kuritarvitab oma enamusotsustusõigust vähemusosaniku arvel, millest tulenevalt vähemusosanikul võib tekkida soov osaühingust välja astuda. Järgnevalt vaatamegi võimalikke lahendusi sellele olukorrale.
Seaduse kohaselt on osaühingu osanikul peamiselt ning teisest osanikust sõltumata kaks võimalust osaühingust välja astumiseks – kas müüa või kinkida talle kuuluv osa ning osaühingust avalduse alusel lahkumist seadus otseselt ette ei näe. Siiski on osanikul teatud alternatiivsed võimalused osaühingust lahkumiseks.
Vastavalt äriseadustikule on osanikul osaühingust võimalik välja astuda ka osakapitali vähendamise kaudu osa tühistamise teel. See eeldab seda, et peale osakapitali vähendamist ei ole osakapitali suurus alla äriseadustikus sätestatud osakapitali minimaalse suuruse ehk 2 500 eurot. Kui aga osaühingul on äriregistris registreeritud osakapitali suuruseks 2 500 eurot, saab osakapitali vähendada ainult samaaegse suurendamisega (mis aga sarnaselt müügile eeldab seda, et mõni olemasolev osanik või uus investor on nõus emiteeritava osa omandama). Osakapitali suuruse muutmiseks aga on vaja osanikel vastu võtta otsus, mille poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või koosolekut kokku kutsumata juhul vähemalt 2/3 osanike häältest (kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet).
Lisaks on erialakirjanduses viimasel ajal tõstatatud küsimus osaniku ühepoolse väljaastumisõiguse õiguspärasusest, kus osanik esitab ühingule avalduse, et soovib oma osa ühingule tagasi anda ja saada selle eest hüvitist. Seadus osaniku väljaastumisõigust sõnaselgelt ei sätesta, mis aga ei tähenda, et see ei ole tuletatav olemasolevatest normidest. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 sätestab üldise heas usus käitumise põhimõtte võlaõiguslikes suhetes. Osanikevahelise lojaalsuskohustuse võib tuletada võlaõigusseaduse §-st 580, mille kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega ning, et seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.
Kui üks osaühingu osanik oluliselt ja/või pika aja vältel rikub oma lojaalsuskohustust teise osaniku suhtes (näiteks enamusosanik kuritarvitab oma otsustusõigust mitmeid aastaid kasumit mitte jaotada, ilma et selleks oleks mõistlik majanduslik vajadus), siis võib see anda osanikule õiguse esitada ühingule väljaastumisavaldus ja nõuda oma osa eest ühingult hüvitist. Riigikohus on ühes oma lahendis märkinud, et äriseadustikus sätestatud dividendide maksmise korda ei saa tõlgendada nii, et äriühingul on dividendi väljamaksmise korra kehtestamiseks piiramatud võimalused, et sõltuvalt olukorrast võib osutuda heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolus olevaks otsus, millega dividend makstakse aktsionäridele välja näiteks 10 aasta jooksul ning sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse. Kuigi see lahend oli tehtud aktsiaseltsi kontekstis, on see samaväärselt kohaldatav osaühingutele.
Eelkõige Saksa kohtupraktikas (millest Eesti sarnaste normide tõlgendamisel on asjakohane lähtuda) on osaühingust välja astumise avalduse esitamiseks nõutavad täiendavad eeltingimused (mh, et puudub osaühingu suhtes leebem võimalus rikkumise kõrvaldamiseks, näiteks dividendi mittemaksmist otsustavate osanike koosoleku otsuste vaidlustamise näol), kuid arvestades antud artikli formaati nendel pikemalt ei peatuks.
Kokkuvõtvalt võib märkida, et osaühingu osalusest on võimalik loobuda lisaks müügile, kinkele ja osa tühistamisele teatud juhtudel ka osa ühingule tagasi andes ja nõudes selle eest hüvitist, kuid see eeldab enamasti teise osaniku/osanike poolt nende lojaalsuskohustuse rikkumist ning seda tuleb pidada Eesti äriühinguõiguse praktika kontekstis väga erandlikuks, mida kohtutes pole laialdaselt testitud.
