Statistikaameti andmetel oli 2022. a lõpuga Eestis 126 616 majanduslikult aktiivset osaühingut ning 2141 aktsiaseltsi. See tähendab, et umbes 65,1% kõikidest majandusüksustest õigusliku vormi järgi olid osaühingud ning aktsiaseltsid moodustasid kõikidest majandusüksustest 0,2%. Nendele andmetele tuginedes keskendutakse artiklis just osanike koosoleku päevakorrapunktidele.

Millised otsused kuuluvad osaühingu osanike pädevusse ning mida võib osanike koosoleku päevakord sisaldada? Artikkel ei keskendu sellele, kuidas osanike koosolekut kokku kutsuda või läbi viia. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et koosoleku päevakord ja sellest teavitamine on oluline osa osanike koosoleku kokkukutsumise korrast. Osanike koosolek tuleb läbi viia vastavalt päevakorrale. Kui koosoleku teates on märgitud toimumise aeg ja koht, kuid päevakorda ei näidata, siis võivad vastuvõetud otsused olla tühised.

Osanike koosoleku päevakord ja selle punktid

Osanike koosoleku päevakord ja selle kindlaksmääramine on üldreegli kohaselt juhatuse pädevuses, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra. Koosoleku kokkukutsuja koostab iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Järgnevalt vaatame mõningaid võimalikke otsustusi, mida osanike koosoleku päevakord võib sisaldada.