22. novembril jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis näevad ette karmimad reeglid kollektiivlepingu tingimuste laiendamisele. Muudatuste tegemisel võeti arvesse ka mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid.

Varasemalt võis kollektiivlepingu tingimusi laiendada kogu sektorile ametiühingu ja tööandjate liidu kokkuleppel, kusjuures seadus ei näinud ette ametiühingu ja tööandjate liidu esinduskriteeriume. See tähendab, et varasemalt võis näiteks kahest ettevõtjast koosnev tööandjate liit ja viiest töötajast koosnev ametiühing sõlmida kollektiivlepingu ning laiendada kokkulepitud miinimumpalka kõikidele samal tegevusalal tegutsevatele töötajatele ja tööandjatele.

Kollektiivlepingu laiendamiseks peab olema piisav esindatus

Jõustunud kollektiivlepingu seaduse muudatused kehtestavad konkreetsed esinduskriteeriumid pooltele, kel on lubatud kollektiivlepingu tingimusi laiendada. Edaspidi võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ametiühingute liit või tegevusala ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.

Algselt soovis sotsiaalministeerium kehtestada esindatuse nõude üksnes tööandjate liidule, kuid kaubanduskoja ettepanekul tuleb esinduskriteerium ka ametiühingule. Ministeerium tõstis kaubanduskoja ettepanekul ka tööandjate liidu esinduskriteeriumit algselt 20 protsendilt 40 protsendini. Lisaks tegime riigikogule ettepaneku tõsta ametiühingu esinduskriteeriumit 25 protsendini, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.

Muud nõuded kollektiivlepingu tingimuste laiendamiseks

Lisaks tööandjate liidu ja ametiühingute esinduskriteeriumi nõudele tuleb edaspidi täita veel muid täiendavaid nõudeid kollektiivlepingu tingimuste laiendamiseks. Näiteks peavad läbirääkimiste pooled enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist informeerima laiendamise kavatsusest tööandjaid ning töötajate ühinguid ja liite, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimust laiendada. Samuti tuleb kollektiivlepingu tingimuste laiendajatel nendega konsulteerida.

Tervise- ja tööminister peab edaspidi kontrollima, kas seadusest tulenevad kollektiivlepingu laiendamise tingimused on täidetud. Muu hulgas peab minister kontrollima, kas ametiühing ja tööandjate liit täidavad esinduskriteeriumit. Kui nõuded on täidetud, siis avalikustab minister kollektiivlepingu laiendatud tingimused Ametlikes Teadaannetes. Kollektiivlepingu laiendatud tingimus jõustub kolme kuu möödumisel Ametlikes Teadaannetes avaldamisest, kui kokkuleppes ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.

Mis saab praegu kehtivast kollektiivlepingu laiendatud tingimusest?

Enne muudatuste jõustumist Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingu laiendatud tingimus, mis ei vasta esinduskriteeriumi nõudele, kaotab kehtivuse 2021. aasta 31. detsembril, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud varasemat tähtpäeva.

Eelnevad muudatused ei mõjuta üleriigilise töötasu alammäära kokkulepet

Kollektiivlepingu seadusesse lisandus eraldi säte miinimumpalga kehtestamise kohta. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et töötajate keskliit ja tööandjate keskliit võivad laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammäära, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele. Samas näeb muudatus ette, et miinimumpalga kokkuleppele ei kohaldata esinduskriteeriumit ja muid kollektiivlepingu tingimuse laiendamisele kehtivaid nõudeid.

Tervise- ja tööminister peab edaspidi avaldama üleriigilise töötasu alammäära kokkuleppe Ametlikes Teadaannetes. Töötasu alammäära kokkulepe jõustub ühe kuu möödumisel Ametlikes Teadaannetes avaldamisest, kui kokkuleppes ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.