Kõik ettevõtjad on pidanud vastama ja enamus on ka vastanud panga küsimustele, nagu "kust on pärit teie vara?" või "mis on teie täpne tegevusala?". Sellised küsimused on esitatud rahapesu tõkestamise eesmärgil. Miks, millal ja mida pank küsib ning kellele ta seda infot annab?
Miks pank küsib?
Pank küsib sellepärast, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab, kuid mitte ainult. Rahapesu kahjustab panga mainet, konkurentsi kaubaturul ning võimaldab kriminaaltulu muuta näiliselt legaalsel teel saadud varaks. Mida lihtsam on raha pesta, seda ahvatlevam näib ka kurjategija karjäär. Seetõttu ei saa kuritegevuse vastu võitlemisel kuidagi üle ega ümber rahapesu tõkestamisest.
Iga ettevõtte, sealhulgas ka panga, huvides on ettevõtja vajadustele vastav infrastruktuur, terve ühiskond ning majanduslikult loogiline käitumine teenuste ja kaupade turul. Mida rohkem on kuritegevust ja kuritegelikul viisil hangitud vara pesemist, seda keerulisem on eelnimetatut tagada.
Millal pank küsib?
Pank küsib infot kliendisuhte loomisel, välismaksete teostamisel, kui infot soovib korrespondentpank, kui midagi ettevõtte tegevuses vajab selgitamist ning ebaharilike toimingute, nagu näiteks väga suurte maksete tegemisel.
Pank ei küsi kunagi niisama uudishimu rahuldamiseks. Mida ebatäpsemat infot klient annab ja mida rohkem klient tõrgub, seda suurem on risk, et tekib ebameeldivusi.
Mida pank küsib?
Pank küsib infot, mis on vajalik ettevõtja ja tema esindaja identifitseerimiseks, omanike tuvastamiseks ning nende tegevuse tundma õppimiseks. Seda kõike on vaja selleks, et aru saada kellega on tegu, kui suur on kliendiga seotud risk ning kas tegemist on reaalselt tegutseva ettevõttega või variettevõttega, mille eesmärgiks on kriminaaltulu pangandussüsteemi saamine, kriminaaltulu peitmine jne.
See, palju kliendilt küsitakse, sõltub kliendiga seotud riskist. Mida vähem klient koostööd teeb, seda suurem on temaga seotud risk panga jaoks.
Kliendi tundma õppimiseks küsib pank ettevõtja tegevusala, partnerite, plaanide ning vara päritolu kohta. Vara päritolu kohta võidakse küsida kliendisuhte alguses selleks, et tuvastada ega tegemist pole kriminaaltuluga. Vara päritolu kohta võidakse küsida ka hiljem konkreetse tehingu puhul, kui see tekitab küsimusi ning seda isegi juhul, kui kliendi vara algallikas on selge ja selle kohta on varem juba küsitud.
Info andmine toimub kliendi-, majandustegevuse-, tegeliku kasusaaja-, vara päritolu- ja riikliku taustaga isiku ankeedi täitmise kaudu. Nii tagatakse info küsimisel ühtne standard. Sealjuures küsitakse kohalikelt ettevõtjatelt vähem ning välismaistelt rohkem. Seda sellepärast, et kodus tuntakse ennast alati turvalisemalt kui mujal. Väga palju sõltub ka sellest, kas kliendi tegevuskoht asub Euroopa Liidus, mõnes maksuparadiisis või suurema terrorismiohuga riigis.
Kellele seda infot antakse ja kuidas seda kaitstakse?
Pank on kohustatud seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses infot välja andma näiteks maksuametile, notarile, kohtule, politseile.
Kuna pank kohustub oma tegevuses järgima rangeid konfidentsiaalsusnõudeid, on kõik andmed kaitstud erinevate IT süsteemide, füüsiliste takistuste ja regulatsioonide kaudu tihti isegi paremini kui ettevõttes endas.
Kokkuvõtteks soovin rõhutada, et rahapesu tõkestamine on vajalik meile kõigile. On oluline, et igaüks panustaks maksude maksmise näol ühiskonda niisamuti nagu kõik teised, ning et varastatu leiaks tee tagasi selle omanikuni.
