PRIA eesmärk on välja maksta üksnes õiguspäraselt taotletud toetusraha. Paraku on aga kavalamad petuskeemid välja mõeldud nii, et taotlused läbiksid kontrollid edukalt ning mõnikord on probleeme võimalik kindlaks teha ainult kriminaalmenetluse käigus.
Tõsise toetuspettuse kahtluse korral võivad uurimisorganid algatada kriminaalmenetluse. Toetuspettus on majanduskuritegu ja kriminaalmenetlusi nende suhtes algatab põhiliselt politsei- ja piirivalveamet, aga ka teised ametid oma pädevuse piires. Näiteks maksu- ja tolliameti maksupolitsei korraldab uurimisi maksupettuste ning konkurentsiamet konkurentsi kahjustavate kuritegude üle. Mõnikord avastataksegi teiste kuritegude uurimisel, et samaaegselt on toime pandud ka toetuspettus ehk soodustuskelmus. PRIA praktikas on esinenud juhtumeid, kus näiteks suurema toetussumma väljapetmiseks paisutatud hinnad on kaasa toonud ka alusetu käibemaksu tagasiküsimise ehk nn maksupettuse. Mõnedel juhtudel ongi pettuse kavandajad lisaks alusetult saadud toetusele projekti finantseerimisel arvestanud ka fiktiivse käibemaksuga.
Kui kriminaalmenetlus on algatatud ja uurimisorganid on kindlaks teinud, et kuriteo käigus on lisaks maksu- või konkurentsikuriteo toimepanekule rikutud ka toetusreegleid, siis tunnistatakse PRIA kriminaalasjas kannatanuks ning PRIAle võimaldatakse juurdepääs kriminaalmenetluses kogutud tõenditele.
PRIAl on võimalik otsustada, kas teha tõendite põhjal haldusotsus või esitada avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalkohtule. Peamine erinevus nende kahe variandi vahel seisneb selles, et haldusotsuse saab teha üksnes toetuse saanud isiku vastu, aga avalik-õigusliku nõudeavalduse saab esitada kõigi soodustuskelmuses süüdistavate isikute vastu, kelleks võivad olla lisaks toetust saanud isiku(te)le ka teised pettuse toimepanemises või sellele kaasaaitamises süüdistatavad isikud.
Tavapraktika on, et PRIA hindab kriminaalasjas kogutud tõendeid ning põhjendab neile tuginedes ära kas tavapärase haldusotsuse või avalik-õigusliku nõudeavalduse, mis esitatakse kriminaalmenetlusse. Avalik-õigusliku nõudeavalduse otsustab PRIA esitada siis, kui süüdistatavate ehk vastutavate isikute ring on laiem kui üksnes toetuse saaja ning nõude hilisem tasumine on paremini tagatud tänu varade arestimise võimalusele kriminaalmenetluses.
Pettuste puhul laieneb alusetult saadud toetusraha tagasimaksmise kohustus peale taotleja ka teistele isikutele, kes toetuspettuse elluviimisel osalesid, sellele kaasa aitasid või kes õigusvastasest toetusest tegelikult kasu said. Teemat kajastab ka riigikohtu pressiteade, mida saab lugeda SIIT.
“Päästetud” toetusraha määratakse korrektsetele taotlustele ja taotlejatele – PRIA teeb kontrollitööd ikka ja ainult selleks, et anda toetusraha abil võimalus teha just neid investeeringuid ja tegevusi, milleks toetus on mõeldud.
