Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitles möödunud aasta oktoobrikuus tehtud otsuses äriühingu juhatuse liikmele tagasiulatuvalt tasu määramist ja määratud tasu vähendamist (kohtuasja nr 2-15-18186).
Kolleegium selgitas, et äriühingu juhatuse liikmel, kes tegutseb nn võõrorgani põhimõttel (olemata ise samal ajal osanikuks või aktsionäriks), on eelduslikult õigus saada oma tegevuse eest tasu, kuna oleks ebamõistlik eeldada, et isik nõustuks kandma juhatuse liikmele seaduses ettenähtud vastutust ilma äriühingust mingit vastutasu saamata.
Seda kinnitab ka äriühingu ja juhatuse liikme vaheline käsundilaadne suhe ja sellest tulenevalt VÕS § 627 lõige 1, mille järgi, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, tuleb tasu maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.
Äriseadustiku § 314 lg 1 järgi määratakse juhatuse liikme tasu ja maksmise kord kindlaks nõukogu otsusega. Tasu võib olla kokku lepitud ka juhatuse liikmega sõlmitavas teenistuslepingus, kusjuures õigus teha aktsiaseltsi nimel tahteavaldus tasu suuruse ja maksmise korra kohta on tulenevalt ÄS § 314 lõikest 1 nõukogul. Juhatuse liikmete tasupaketti võivad seejuures kuuluda erinevad komponendid ning iseenesest ei ole keelatud määrata juhatuse liikmele tasu ka tagasiulatuvalt.
Kolleegium selgitas ka ÄS § 314 lõikest 2 tulenevat tasu määramise proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusumma peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. See põhimõte kohaldub mitte ainult juhatuse liikme tasule ehk sellele rahasummale, mida juhatuse liikmele makstakse tema ülesannete täitmise eest juhatuse liikmeks oleku ajal, vaid ka kõigile muudele tasudele, sh kompensatsioonidele, mida juhatuse liige on õigustatud saama pärast ametisuhte lõppu.
Kolleegium märkis, et ÄS § 314 lõige 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena ning eelmärgitud säte kohaldub ka siis, kui juhatuse liikmele on tasu määratud tagasiulatuvalt, mis ilmselgelt ei vasta tema panusele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale.
Selleks et tasu vähendada, peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumiseks tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5).
Kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et kui nõukogu määrab juhatuse liikmele tasu või muu hüvitise, mis pole ilmselgelt vastavuses juhatuse liikmete ülesannetega, on aktsiaseltsil mh võimalik nõuda kahju hüvitamist sellise otsuse teinud nõukogu liikmetelt. Nõukogu liikmed, kes määravad juhatuse liikmetele sellise tasu, mis on vastuolus ÄS § 314 lõikes 2 sätestatud põhimõttega, on oma hoolsuskohustust rikkunud.
Lisaks käsitles tsiviilkolleegium juriidilise isiku organi otsuse tühistamisega seonduvat märkides, et tehingu tühistamist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätted (TsÜS §-d 90–101) ei kohaldu juriidilise isiku organi otsustele. Kui juriidilise isiku organi otsus on puudusega, on seda võimalik kohtu kaudu kehtetuks tunnistada või tuvastada selle tühisus (TsÜS § 38 lõiked 1 ja 2).
