Artikkel põhineb foorumis "Nõuete tasaarveldus puhkusetasuga – maksud?" esitatud küsimustel:

• OÜ omakapital on miinuses ning firma läheb ilmselt likvideerimisele. Küsimus on selline, et kui tasaarveldada tagasi saamata laenunõuded välja maksmata puhkusetasuga, kas sellisel juhul käsitletakse seda kui puhkusetasu väljamakset ning OÜ-l tuleb sellelt summalt maksta sotsiaalmaksu ja muid makse? Reaalselt on ju raha laekumine veel küsitav?
   
• Küsimuses on erinevad füüsilised ja juriidilised isikud: ühelt poolt OÜ ja eraisikud, kellele on laenu antud, ja teiselt poolt koondatud töötajad, kes oleksid nõus vahetama nõuded saamata puhkusetasu vastu, et ehk kunagi õnnestub midagi tagasi saada, muidu päris null. Tegemist oleks nõude ostuga ning siis tasaarveldus puhkusetasuga.

—————————————————————

1. Netovara vähenemine

Osaühingu vara vähenemise korral tuleb järgida ÄS § 176.

Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:

• osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
• muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
• osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
• pankrotiavalduse esitamise.

Tuleb arvestada, et ÄS § 180 lõike 5¹ juhul on juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus ning kohustuse täitmata jätmine on kriminaalkorras karistatav (KarS § 385¹).

ÄRS § 180 lõige 5¹ sätestab, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

Kui äriühing on likvideerimisel ja likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210).

2. Nõude loovutamine ei tohi kahjustada võlausaldajate huve

Nõude loovutamine on lubatud VÕS § 164 lõikest 1 tulenevalt. Laenulepingust tuleneva nõude loovutamisele ei sea seadus üldjuhul mingit piirangut.

Nõuete loovutamisel tuleb arvestada, et tehinguga ei kahjustataks teiste võlausaldajate huve.

Juhin tähelepanu, et pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras on võimalik tehinguid tagasi võita. Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1). Seega tuleb arvestada nii PankrS §-ga 110 (Tehingu tagasivõitmise üldised alused) kui ka PankrS § 113 (Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine).

Juhin tähelepanu, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (§ 110 lg 2) ning võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (§ 110 lg 3).

3. Töötajate  koondamisest, puhkusetasust ja tasaarvestusest

3.1. Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lõike 2 järgi on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:

• tööandja tegevuse lõppemisel;
• tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

TLS § 97 sätestab tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad ning TLS § 100 ülesütlemise hüvitised. Juhin tähelepanu, et TLS § 100 lõike 5 järgi, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. TLS § 84 lõike 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

3.2. TLS § 28 lg 2 punkti 3 järgi on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. 

Tuleb arvestada, et puhkusetasu makstakse töölepingu seaduse alusel töölepingu kehtivuse ajal  puhkuse kasutamisel. Vastavalt TLS § 70 lõikele 3 on kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal tühine. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Seega on puhkuse asemel võimalik puhkusetasu rahas välja maksta vaid töölepingu lõppemisel.

3.3. Tasaarvestuse mõiste ning võimalused on toodud VÕS § 197.

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Töösuhtest tuleneva nõude tasaarvestuse osas tuleb tähelepanu pöörata TLS §-le 78.

TLS § 78 lõige 1 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on tasaarvestus võimalik vaid töötaja kirjalikul nõusolekul TLS § 78 sätestatud korras.

Juhin tähelepanu, et enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks (TLS § 78 lg 2) ning et tööandja võib TLS § 78 lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Vastavalt TLS § 78 lõikele 4 peab tööandja tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut. TMS § 132 sätestab sissetuleku osa, millele ei saa täitemenetluse käigus sissenõuet pöörata ning mis peab töötajale alles jääma (töötasu alammäär).  

3.4. Juhul kui tasaarvestus sooritatakse pärast äriühingu pankrotistumist, siis tuleb pöörata tähelepanu pöörata ka PankrS § 99 lõigetes 1-4 sätestatule.

Üldreegel on, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kohtule kuni viimase jaotusettepaneku esitamiseni.

4. Maksustamine tasaarvestuse korral

Maksustamine toimub ka tasaarvestuse korral nii, nagu töötaja maksaks nõude eest ning tööandja maksaks puhkusetasu. Seega tuleb tööandjal deklareerida ning tasuda kõik töötasult  makstavad ning kinnipeetavad maksud. Rahaliselt tasaarvestatakse see summa, mille töötaja netotasuna kätte saaks.

5. Tööandja maksejõuetuse korral on töötajatel võimalik saada saamata jäänud palk, puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitis töötukassa kaudu

Kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses, hüvitatakse töötajale pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri avalduse alusel töötuskindlustusseaduse § 20 järgi:

• enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu (kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis statistikaameti avaldatud andmete alusel).
• enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu (kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis statistikaameti avaldatud andmete alusel).
• enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses (kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis statistikaameti avaldatud andmete alusel) .

6. Kokkuvõte

Käesolevast kaasusest tuleneb, et äriühingu raske majanduslik olukord ei ole ajutine ning muude võimaluste puudumise korral tuleks esitada pankrotiavaldus.  

Pankrotimenetluses toimub nõuete sissenõudmine, rahuldamine ning tasaarvestamine vastavalt pankrotiseadusele.
 
Kuigi nõude loovutamine ning tasaarvestamine ei ole vastava kokkuleppe olemasolul keelatud, tuleb siiski arvestada, et nõude loovutamine võib kahjustada võlausaldajate huve, samuti võib nõude omandamine ja puhkusetasu nõudega tasaarvestamine olla töötajat kahjustav. Nõude omandamine võib tekitada töötajale täiendavaid kulutusi, kuna pole välistatud kohtusse pöördumise vajadus, samuti ei pruugi töötaja omandatud nõude eest raha saada. Samas oleks töötajal võimalik puhkusetasu saada pankrotimenetluse kaudu.