Eesti väärtpaberite keskregistri seadus (EVKS § 18 lg 2) sätestas, et registris registreeritud Eesti äriühingu osad või aktsiad kustutatakse registrist vastava äriühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral.

Selle sätte eesmärk on seadusloojate poolt peetud kolmandate isikute (eelkõige pandipidajate) ja väikeosanike kaitse, kel ei ole endal võimalik otsustusprotsessi tegelikult mõjutada ning osanikele lubatav osade vabam haldamiskorraldus võiks kahjustada võimalikke võlausaldajate ja pandipidajate seadusega kaitstud õigusi ja huve.

Vastavalt aga Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 6. juuli 2012. a otsusele (nr 3-4-1-3-12) tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 18 lg 2 osas, milles see ei sisalda õiguslikku alust osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistrist kustutamiseks osanike otsuse alusel, kui see ei ole seotud äriühingu ümberkujundamisega ja kui osaühingu osad ei ole panditud.

Riigikohus leidis, et EVKS § 18 lg-s 2 sisalduv piirang ei ole osaühingu osade Eesti Väärpaberite Keskregistrist (EVK) kustutamiseks väljaspool äriühingu ümberkujundamist vajalik abinõu, et kaitsta osaühingu osanike õigusi, sh õigust teada, kellele osa kuulub ja millal see omanikku vahetab. Sama eesmärki on võimalik osanikke ja osaühingut vähem koormates saavutada, kui osanike nimekirja peab osaühingu juhatus.

Osanike õiguste kaitse tagab osade võõrandamise tehingute notariaalne tõestamine ning tehinguandmete edastamine avalikule äriregistrile. Lisaks on osanikel võimalus vaidlustada osaühingu juhtimiseks vastuvõetud osanike otsused kohtus. Seega on EVKS § 18 lg-s 2 sisalduv piirang ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus. Milline täpselt seaduse uus sõnastus hakkab olema, ei ole veel otsustatud.

Osaühingute osade registreerimine EVKs on vabatahtlik ning osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused, peab üldjuhul osaühingu juhatus. EVK osade registreerimist peetakse kahtlemata turvaliseks ning läbipaistvaks, kuid osade registreerimine registris toob osaühingule kaasa lisakohustusi. Nimelt peab osaühing, kelle osad on registreeritud EVKs, teavitama registripidajat viivitamata kõigist muudatustest registris registreeritud osanike õigustes ja kohustustes; dividendi maksmise kohta otsuse tegemisest; võlakohustuselt intressi maksmisest ja võlakohustuse lunastusmakse tegemisest; ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisotsuse tegemisest, likvideerimisotsuse vastuvõtmisest või pankrotimenetluse algatamisest osaühingu suhtes ning kõigist muudatustest osaühingu registripidaja suhtes esindama õigustatud isikute seas. Eeliseks on küll, et EVKs registreeritud osade võõrandamisel ei kohaldata notariaalset tõestamise nõuet.

Seega võimaldab osade registreerimine EVKs sõlmida osade ostu- või müügitehinguid ilma kohustusliku notariaalse tehinguvormi nõuet järgimata ning notaritasusid maksmata. Kuid iga sellise tehingu või muudatuse tegemisel tuleb registrile tasuda teenustasu. Siiani kehtinud regulatsioon võimaldas küll osanikel vabatahtlikult registreerida osad EVKs, kuid ei andnud võimalust osanike otsuse alusel registreeringut soovi korral kustutada.

Ka kaubanduskoja liikmed on möödunud aastal läbiviidud küsitluses leidnud, et ei pea osaühingu osade registreerimist EVKs oluliseks ja eelistatakse osanike nimekirja pidamist juhatuse poolt. Kuna osanike andmed esitatakse majandusaasta aruandes äriregistrile nagunii, siis peetakse täiendavat osade registreerimist EVKs pigem lisakuluks, kui eeliseks. Tehtud küsitlusest selgus ka, et üldjuhul (90% vastanutest) ei ole täheldatud probleeme registris registreerimata osadega tehinguid (müük, pantimine, kinkimine) tehes.

Tutvuge riigikohtu lahendiga nr 3-4-1-3-12.