Viis juriidilist küsimust krüptovarade osas

Krüptovaradesse investeerimisega tekib üha enam juriidilisi küsimusi. 

1. Mida peab teadma, kui soovitakse investeerida krüptovaradesse juriidilise isikuna?

Juriidilise isikuna krüptovaradesse investeerimiseks tuleb äriühingu nimele avada selleks konto/wallet.

Kuna äriühingule wallet’i avamine on sageli keerukam kui seda teha eraisikule, ja osad platvormid seda võimalust ka ei paku, siis kasutati varasemalt süsteemi, kus äriühing investeeris krüptovaradesse läbi eraisiku konto ja seda agendilepingu alusel. Hiljuti avaldas maksu- ja tolliamet seisukoha, kus leidis, et kui äriühing soovib teha krüptovaradega tehinguid, siis on ka äriühingu nimel konto/wallet’i tegemine kohustuslik.

2. Mida teha, kui tehti investeeringuid agendilepingu alusel?

Eelnevalt toodud maksu- ja tolliameti seisukohta järgi saab äriühing, kes kasutas agendilepingut tuginedes maksuhalduri varasemale seisukohale, erandkorras:

  • kajastada eraisiku kontol agendilepingu alusel tehtud tehingud äriühingu tehingutena,
  • suunata agendi wallet’ist äriühingule kuuluva krüptovara äriühingu wallet’isse.

Seega kui eraisiku walletis on äriühingu raha eest agendilepingu alusel soetatud krüptovara, siis erandkorras saab seda kajastada äriühingu tehingutena. Kuid uuteks investeeringuteks peab äriühing avama äriühingu nimel konto/wallet’i.

Samas tuleb mainida ka seda, et seaduse tõlgendamise üle ostsustab lõplikult kohus. Praegusel hetkel agendilepingu alusel krüptovarasse investeerimise osas kohtulahendid puuduvad. Kuid ei saa välistada võimalust, et kohus võib selles osas asuda ka teistsugusele seisukohale.

3. Miks räägitakse, et eraisikuna on krüptovaradesse investeerida keerukas?

Krüptosse investeerimise puhul maksustatakse eraisiku puhul iga kasumlik tehing. Iga krüpto müügi ning vahetamise tehing krüptost krüptosse tuleb kajastada tuludeklaratsioonil ja maksta tulumaks 20%. Kui tehinguid on palju (näiteks kauplemise puhul), siis võib see olla nii kulukas kui ka ajamahukas, sest tuludeklaratsiooni tuleb käsitsi täiendada.

4. Eraisiku soetatud krüptovarad, kuidas anda need üle äriühingule?

Üheks võimaluseks on anda eraisikuna soetatud krüptovara üle äriühingule mittevaralise sissemaksena äriühingu omakapitali. Sellega kaasneb aga mitmete juriidiliste dokumentide koostamine. Esmalt tuleks vaadata, kas äriühingu põhikiri lubab mitterahalist sissemakset ning vajadusel teha põhikirja muudatus. Mitterahaliseks sissemakseks tuleb koostada osanike otsus, mittevaralise sissemakse hindamise akt ja üleandmise leping.

Teiseks võimaluseks on eraisikuna ostetud krüptovarad kinkida oma äriühingule, mis on juriidiliselt küll lihtsam, kuid millega seostatakse ka maksunduslikke riske.

5. Kui on soov asutada äriühingu, mis osutab krüptovaradega seotud teenuseid, millega peab arvestama?

Vastus küsimusele sõltub paljuski planeeritava teenuse sisust ning samuti on õiguslik olukord selles osas Eestis ebakindel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peab virtuaalvääringu teenuse pakkuja taotlema rahapesu andmebüroolt tegevusloa. Virtuaalvääringu teenuseks loetakse seaduse mõttes:

  • virtuaalvääringu rahakotiteenust;
  • virtuaalvääringu vahetamise teenust.

Planeeritav seadusemuudatus muudaks loataotlemise oluliselt keerukamaks. Kui plaanid alustada ettevõtlusega, mis hõlmab krüptovarasid, siis soovitan tutvuda finantsinspektsiooni kodulehel oleva skeemiga.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll