Krüptorahade volatiilsus mõjutab arvestataval määral valdkonda tehtud investeeringute väärtust, kuid jätkuvalt loob turg investoritele võimalusi hinnamuutustest tulu teenida. 2022. aasta eest deklareeriti Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt krüptorahadega seotud tulusid suurusjärgus 18,5 miljonit eurot. MTA tuletab seoses käimasoleva füüsilise isiku tulude deklareerimise perioodiga meelde, kuidas ka tänavu seda korrektselt teha. 

2023. aasta kohta tulude deklareerimisel on korrektne lähtuda samadest põhimõtetest, mis varasemalt, kuivõrd muudatusi maksuseadustes, mis krüptorahaga tehtud tehingute maksustamist muudaksid, toimunud ei ole. Tulumaksuseaduse kohaselt on krüptoraha vara, millega teostatud müügi- või vahetustehingutest saadud kahjusid ei ole lubatud arvesse võtta, st teenitud tuludest maha arvata. Tulud kuuluvad deklareerimisele ka juhul kui virtuaalvääringu teenusepakkuja juurest ei ole väljamakseid pangakontole tehtud. Viimased kaks on aastast aastasse levinud väärarusaamad, mille kaudu on osa investoritest põhjendanud, miks pole tulu teenitud ning see on deklareerimata jäetud. Füüsilise isikuna krüptovaluutadesse investeerides tuleb arvestada, et tulumaks võib ületada investeeringute tulust, mis võttes arvesse krüptovaluutade volatiilsust, on olukord, mida on praktikas esinenud. Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks ei ole krüptorahadega seotud tehingute osas võimalik kasutada investeerimiskontot.

Saadud tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ning müügihind ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise päeval kehtinud krüptovara vahetuskursi (turuhind) alusel. Turutingimustel aset leidnud tehingute puhul võib lähtuda turuhinna määramisel ka konkreetse teenusepakkuja vahetuskursist, kelle juures tehing aset leidis. Juhul kui keskkonnas, kus tehinguid on teostatud krüptorahas, kuid vahetuskurssi on arvestatud muu fiat-valuuta kaudu kui euro (näiteks USA dollarites), siis tuleb kõnealune summa eurodesse ümber arvestada lähtudes keskpanga selle päeva kursist. Lisainfo valuutakursside osas on kättesaadav Eesti Panga kodulehelt.

Krüptorahadega kauplemisest

Üks levinumaid krüptorahadega tulu teenimise viise on kauplemine, mille käigus saadakse tulu krüptoraha väärtuse/hinna muutustest. Toome siinkohal uuesti välja, et tulumaksuseaduse tähenduses on krüptoraha vara, mistõttu tuleb kajastada krüptorahaga tehtud tehingutest eraisikuna saadud tulu tuludeklaratsiooni real 6.3 või 8.3 (välisriigis saadud tulu). Tehingutest saadud tulu arvestamine toimub ostu- ja müügihinna vahe arvutuse kaudu. Juhul kui krüptoraha vahetatakse teise vara vastu, toimub tulu arvestus saadud vara hinna ja vahetatava krüptoraha ostuhinna vahe leidmise kaudu ning seda iga tehtud tehingu kohta eraldi. Saadud tulult arvestatakse tulumaksu määraga 20%. Tehingutest saadud kahjud deklareerimisele ei kuulu ning neid saadud tulust maha ei arvestata. 

Oluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus krüptoraha vahetatakse teise krüptoraha vastu ehk olukorras, kus tulu teenitakse ilma selleta, et investori pangakontole toimuks laekumisi fiat-valuutas. Seejuures tekib maksukohustus ka juhul kui krüptorahas tasutakse kaupade ja teenuste eest, eeldusel, et tehingust on saadud tulu. 

Olukorras, kus krüptorahadega teostatud tehingutest on tulu saanud alaealine isik, kuulub tehingutest saadud tulu deklareerimisele ning alaealise isiku eest esitab tuludeklaratsiooni vanem või eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra. 

Näide 1: Maril on 1 Bitcoin, mille väärtus oli ostuhetkel 19 000 eurot. Täna on antud Bitcoini väärtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle Bitcoini eest osta endale auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000 eurot (21 000 – 19 000), millelt arvestatakse tulumaksu summas 400 eurot (2 000 * 20%).

Näide 2: Jüri sai päranduseks 2 000 USDT-d. Jüri otsustas pärandiks saadud 1 000 USDT eest soetada surfilaua ning tehingu hetkel oli 1 USDT väärtus 1 EUR. Tehingust sai Jüri tulu 1 000 eurot [(1 000×1)-0]. Kuivõrd Jüri sai 2 000 USDT pärandiks, siis nende soetamismaksumus on 0 eurot. Pärandina saadud krüptovaluuta soetamismaksumusena, mille võib maksustatavast tulust maha arvata, saab kajastada üksnes pärija tehtud dokumentaalselt tõendatud kulusid.

Krüptovara kaevandamine

Krüptovara kaevandamine on Eestis võrdsustatud ettevõtlusega, mistõttu on kaevandamise käigus saadud tulu käsitletav ettevõtlustuluna. Tulu krüptoraha kaevandamisest tekib, siis kui toimub vahetustehing, kas tavavaluuta või teiste krüptorahade vastu ning juhul kui kaevandatud krüptoraha eest ostetakse kaupu või teenuseid. Saadud tulu tuleb kajastada tuludeklaratsiooni lisal vormil E (ettevõtlusest saadud tulu). Juhime tähelepanu ka asjaolule, et füüsilisel isikul puudub õigus krüptoraha kaevandamise käigus tekkinud kulusid ettevõtlustulust maha arvata. Ettevõtlustulult kuulub seejuures lisaks tulumaksule tasumisele ka sotsiaalmaks. Lisaks tuleb püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegeledes end registreerida ka äriregistris, kas füüsiliselt isikust ettevõtjana või tegutseda äriühingu kaudu. 

Näide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettevõte. Sellele vaatamata otsustab ta kaevandada krüptoraha. Ta ostab vajalikud seadmed ning rendib ruumi. Mari tegeleb kaevandamisega üle poole aasta ning „kaevandab“ selle perioodi jooksul 10 Bitcoini. Kaevandatud 0,1 Bitcoini eest  ostab Mari uue graafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 Bitcoini ning ühe Bitcoini hind sellel hetkel 20 000 eurot, millest tulenevalt on saadud tulu väärtus 2 000 eurot (20 000*0,1). Tasudes kauba eest krüptorahaga, sai Mari ettevõtlustulu, mis tuleb ära märkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega tegutse äriühingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (tehnika seotusmaksumus, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.

Laenutehingud

Passiivse tulu teenimise viisidest on krüptoraha puhul levinud laenutehingud (ingl. k staking), mille puhul toimuvad intressimaksed üldjuhul samas krüptorahas. Kuigi selliste krüptoraha tehingute puhul  nimetatakse intressitulusid ka tasudeks, on need maksuõiguslikult käsitletavad intressituludena ning kuuluvad tuludeklaratsioonis kajastamisele ning nendelt kuulub tasumisele tulumaks. 

Näide: Mari laenab välja 15 Solana krüptoraha ning teenib selle pealt 1 Solana krüptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on ühe Solana krüptoraha hind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osas või real 8.1 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse tulumaksu summas 5,6 eurot (28 * 20%).

NFT-d 

NFT-del on mitmeid erinevaid väljundeid, näiteks omandiõiguste kujul digitaalsele kunstile, virtuaalsetele maatükkidele, muusikale või näiteks videotele jms. NFT soetamisel juhime tähelepanu asjaolule, et enne tehingu teostamist tuleks veenduda, mida täpsemalt soetatakse ning millised õigused omandiga kaasnevad. NFT-de osas eeldavad maksustamisega seotud küsimused juhtumipõhist analüüsi ning pole ühte läbivat loogikat, millest nii NFT loojad ning ostjad peaksid lähtuma.

Näide: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT teose kasutamisse andmise või autoriõiguse võõrandamise eest. Saadud tulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna. Kui Mari tegevus on iseseisev, järjepidev, mille eesmärgiks on tulu saamine, siis tegeleb Mari ettevõtlusega ja kui Mari käive ületab 40 000 eurot, on ta kohustatud ka deklareerima ja tasuma käibemaksu.

Näide 2: Kui Jüri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise eest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse sõltuvalt teenuse osutajast palgatuluna või ettevõtlustuluna. Kui Jüri ostab ja müüb NFT-sid eesmärgiga teenida tulu NFT hinna tõusust, kuulub saadud tulu deklareerimisele ja maksustamisele. 

“Mängi ja teeni” mängud

Krüptorahad ning NFT-d on kasutusel paljudes mängudes, milles motiveeritakse mängijaid läbi põhimõtte „mängi ja teeni“. Tulumaksukohustuse tekkimise vaatest on oluline silmas pidada ning välja selgitada, kas mängimise käigus saadud NFT-sid ja krüptoraha on võimalik kasutada ka konkreetsest mängust või sellega seotud keskkonnast väljaspool ehk vahetada seda tavavaluuta, mõne muu krüptoraha vastu või kasutada maksevahendina kaupade või teenuste eest.

Maksuarvestuse koostamine

Suurte tehingumahtude korral võib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks küllaltki mahukas ja aeganõudev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid, mis arvestuse koostamise protsessi automatiseerivad. Paljud tarkvarad võimaldavad teha valikuid, mida arvutuskäigus arvesse võetakse. Seetõttu tuleb seadistused alati üle vaadata, et arvestus oleks korrektne ja vastaks Eesti maksuseadustes toodud nõuetele. Soetamismaksumuse arvestamiseks tuleb kasutada FIFO või kaalutud keskmise meetodit ja metoodika kasutusel tuleb olla järjepidev.

Selleks, et maksuarvestust koostada, on tähtis tehinguandmete säilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on võimalik saada teostatud tehingute kohta teavet, samuti tuleb investoritel säilitada rahakottide avalikke võtmeid ja maksetega seotud dokumente. Dokumentide säilitamine on oluline, kuna soetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt tõendatud, kuivõrd vajadusel küsitakse Maksu- ja Tolliameti poolt neid dokumente ja maksuarvestust välja. Dokumendid, mida kasutada krüptorahaga seotud tehingutelt tulude arvestamiseks ja maksuarvestuse koostamiseks võivad olla järgnevad – pangakonto väljavõte, tehingute raport, kirjavahetused, osapoolte vahel sõlmitud lepingud, rahakottide aadressid jms.