KÜSIMUS:
Hakkan abielluma, aga mul on kontod arestitud. Kontod on arestitud, kuna alimendid on maksmata. Aga kui me nüüd abiellume, kas siis minnakse mu naise konto kallale ka? Või peaks tegema abieluvaralepingu ja palju see maksma peaks minema? Plaan ka osta mõne aja pärast korter, mis läheks täielikult naise nimele.
Küsimus sai alguse RMP.ee foorumist..
VASTUS (advokaat Siiri Malmberg, Advokaadibüroost Hansa Law Offices):
Olukorras, kus isikul on sundtäidetavad rahalised kohustused ja ta soovib abielluda, on ilmselt asjakohane küsida, kas tekkinud kohustused mõjutavad kuidagi ka tulevase abikaasa õigusi, kohustusi ja varanduslikku olukorda.
Ühe abikaasa rahalised kohustused, mis on tekkinud enne abielu sõlmimist, ei muutu teise abikaasa kohustusteks. Samas peab silmas pidama, et praegu kehtiva perekonnaseaduse (PerekS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PerekS § 20 lg 1 sätestab, et oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel.
Elatise maksmise kohustus on kohustatud isikul reeglina igakuiselt. Kui kohustust täita ei ole võimalik, siis tekib elatise võlg, mis on ikkagi täitemenetluses sundtäidetav, eeldusel, et kehtiv täitedokument on olemas. Seega, kui kohustatud isikul tekib tulevikus sõlmitava abielu jooksul ühisvara, siis vastutab ta elatise kohustuse täitmise eest selle ühisvara osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel.
Kohustuse täitmist ühisvara arvel reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS) § 14.
TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega saab kohtutäitur otse pöörata sissenõude abikaasade ühisvarale ainult siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa seda lubab.
TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Nimetatud säte tähendab, et juhul, kui kohustatud isikuks oleval abikaasal tekib tulevikus ühisvara, siis võib sissenõudja nõuda tekkinud ühisvara jagamist ja nõude rahuldamist ühisvara jagamise käigus tekkiva lahusvara arvelt.
01.07.2010 hakkab kehtima uus perekonnaseadus. Kuigi uus perekonnaseadus toob sisse palju uusi põhimõtteid ka abikaasade varaliste suhete regulatsioonis, jääb kehtima eelnevalt kirjeldatud põhimõte. Kui abikaasad abielludes ei sõlmi abieluvaralepingut ega vali muud perekonnaseaduses sätestatud varasuhte režiimi, siis kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Perekonnaseaduse § 33 lg 1 nimetamata kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
Kuna ühisvara jagamine mõjutab ka võlgnikuks mitteoleva abikaasa varalist seisu, siis tuleb tõdeda, et ühe abikaasa enne abielu sõlmimist tekkinud kohustused võivad mõjutada ka teise abikaasa majanduslikku kindlustatust.
Selleks, et vältida kohustuste täitmist tulevikus tekkiva ühisvara arvelt, on mõistlik enne abiellumist sõlmida abieluvaraleping.
