Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kindlustusselts ei või liiklusõnnetuse ohvrile makstavast töövõimetushüvitisest maha arvata riiklikku puudetoetust, sest hüvitise ja toetuse eesmärgid on erinevad.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas naist, kes kaotas 2002. aastal liiklusõnnetuse tagajärjel püsivalt töövõime, mistõttu peab õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusselts maksma talle töövõimetushüvitist. Samuti on naisele määratud õnnetuse tõttu puue ja sotsiaalkindlustusamet maksab talle puudega tööealise inimese toetust 41 eurot kuus.
2020. aastal pöördus kindlustusselts sotsiaalkindlustusameti poole, et saada teada, kas ja kui palju maksti naisele riiklikke pensione või sotsiaaltoetusi, ning amet saatis küsitud andmed. Seejärel vähendas selts naisele makstavat hüvitist puudetoetuse võrra.
Naine esitas halduskohtule kaebuse sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale, leides, et amet poleks tohtinud kindlustusseltsile andmeid väljastada ning põhjustas talle sellega kahju. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, sest nende hinnangul oli andmete edastamine vajalik ja põhjendatud.
Riigikohtu halduskolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et sotsiaalkindlustusamet poleks tohtinud puudetoetuse andmeid kindlustusseltsile avaldada. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda vaid siis, kui see on vajalik. Praegusel juhul polnud aga seltsil puudetoetuse andmeid oma kohustuste täitmiseks tarvis.
Nimelt poleks kindlustusselts tohtinud enda makstavast töövõimetushüvitisest riiklikku puudetoetust maha arvata, sest nende eesmärgid on erinevad. Kui hüvitis on mõeldud töövõime kaotanud inimesele sissetuleku asendamiseks, siis puudetoetust antakse hoopis puudest tingitud lisakulude osaliseks katmiseks.
Kaebaja kahjunõude jättis Riigikohus siiski rahuldamata, sest sotsiaalkindlustusamet pole talle kahju tekitanud. Küll aga võib kaebajal olla õigus töövõimetushüvitisest maha arvatud raha kindlustusseltsilt tagasi nõuda.
