Ülikoolide esitatud esialgsete andmete kohaselt on Eesti kõrgkoolid algavaks õppeaastaks loonud sisseastujaile 14 404 tasuta õppekohta. Võimaluse tasuta õpinguid alustada saab 4700 noort rohkem kui eelmisel aastal, mil riigieelarvelisi kohti oli kokku 9700. Kõrgharidusreformi kavandamisel hinnati, et lisarahastuse toel avavad ülikoolid täiendavalt 3500 tasuta õppekohta.

"Kõrgharidusreform on vastuvõtu järgi otsustades end igati õigustanud – täiendav võimalus omandada kõrgharidus tasuta on leidnud laialdast toetust," ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastuvõtunumbreid kommenteerides. "Nüüd tuleb kõrgkoolidel ja üliõpilastel pöörata peatähelepanu õppetöö kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamisele – muudatuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetne haridus ning võimalusega õppida tasuta peab kaasas käima nõudlikum ja kohusetundlikum suhtumine õppetöösse," lisas minister.

Olemasolevad andmed täienevad ning lõplikud vastuvõetute numbrid selguvad septembris. Hetkel jätkab osa õppeasutusi vastuvõttu nö avatud ülikooli, kus alates käesolevast aastast on samuti õppekava täies mahus täitmise korral võimalus õppida tasuta. Säilib ka osakoormusega õppimise võimalus, mis on eelkõige suunatud juba töötavale inimesele. Kokku saab eelmise aastaga võrreldes õppemaksuta kõrgharidust omandada üle 5000 üliõpilase enam. Hea meel on tõdeda, et on tõusnud huvi võõrkeelsete õppekavade vastu ning välisüliõpilaste arv kasvab.

Kõrgharidusreformi raames rakenduvad alates septembrist õppima asuvatele tudengitele vajaduspõhised õppetoetused, mis kahekordistavad õppetoetuste mahu ning toetavad eelkõige kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga üliõpilaste õpingutele pühendumist. Riigikogu võttis ülikooliseaduse muudatused vastu mullu 10. mail ja õppetoetuste seaduse muudatused 7. detsembril.