Finantskirjaoskus on tänapäeval sama vajalik oskus kui kirjutamine, lugemine ja arvutamine. See on tähtis osa sotsiaalsest kompetentsusest, mis mõjutab inimese heaolu ja hakkamasaamist nii üha keerulisemaks muutuvas majandus- ja finantskeskkonnas kui ka ühiskonnas tervikuna. Seetõttu peaksid vanemad ja kool aitama lastel muude elutähtsate oskuste kõrval omandada ja arendada raha teenimise, säästmise ja kulutamisega seotud oskusi ja harjumusi.
Targa rahakäitumise alustalaks on oma tulude ja kulude planeerimine. Et laps ei jääks rahaasjus eluvõõraks, peaks ta teadma, kust raha tuleb ja kuhu raha läheb. Ilmselt saavad lapsed juba üsna ruttu aru, et raha tõesti ei kasva puu otsas. Selleks, et hinnata perekonna väljaminekuid võib lastega arutada, kui palju maksab näiteks iPad või puhkusereis ja kui suure osa moodustab see vanemate igakuisest sissetulekust. Nii kinnistub arusaam, et raha ei ole lõputult ning rahalistesse raskustesse sattumise vältimiseks tuleb seda kasutada mõistlikult.
Teatud vanusest võiks igal lapsel olla isiklik taskuraha. Regulaarne taskuraha õpetab lapsele isiklike kulutuste planeerimist, säästmist ja kogumist. Taskuraha suurus sõltub nii vanemate majanduslikest võimalustest kui ka sellest, milliseid kulutusi laps oma eelarvest katma peab. Näiteks võib proovida gümnaasiumiealistele lastele igakuise taskuraha andmist, millest ta peab katma nii koolipäeva lõunasöögi, rõivaste, meelelahutuse, telefoniarve jms seotud kulud. See aitab harjutada oma rahaasjade pikemaajalist planeerimist ja suurendab nii vastusust kui sotsiaalset iseseisvust.
Algkooliealisele lapsele võiks taskuraha anda iganädalaselt, kuna suuremate kulutuste planeerimine pikema aja peale võib esialgu olla keeruline. Lastele peaks õpetama ka pikemaajaliste eesmärkide seadmist ja säästmist. Nii võiks laps panna kõrvale osa tähtpäevadeks kingitud rahast, koolivaheajal teenitud töötasust või taskurahast, et koguda raha suuremate unistuste – näiteks uue jalgratta jaoks. Mõistlik on sõlmida lapsega kokkulepe, et vanemad panustavad omalt poolt teatud summa juhul, kui laps ise teatud osa säästab.
Rahamaailma tutvustamine peaks olema nii lapsevanema kui lapse jaoks õpetlik ja silmaringi avav. Rahaasjadest rääkimisel tasub olla suunaja ja õpetaja rollis, seda saab siduda erinevate teemadega – ajalugu, geograafia, matemaatika. Nii saab samaaegselt edendada lapse finantskirjaoskust ja sotsiaalseid oskusi. Oluline on seejuures olla ise heaks eeskujuks,
- kaaludes alati põhjalikult kõiki finantsotsuseid;
- tarbides mõistlikult oma võimaluste piires;
- vältides kiirlaene;
- säästes halvemateks perioodideks ja
- investeerides tulevikku.
Artikkel on pärit kodanikuportaalist "Julged hoolida". G4S Eesti algatatud "Julged hoolida?" liikumine alustab turvalise rahakasutuse teemat. "Julged hoolida?" leht pakub kuu aja jooksul lugemiseks asjatundjate praktilisi nõuandeid, kuidas oma finantse hallata nii, et haldamatusest ei tekiks hiljem halbu üllatusi, kuidas õpetada lapsi raha väärtust mõistma ning kuidas olla kindel, et heategevuseks annetatud raha läheb õigesse kohta. Lisaks heidetakse pilk rahateema n-ö köögipoolele – rahatöötlusesse ning kirjutatakse ettevaatusabinõudest, mida pidada silmas tasudes nii sularaha kui pangakaardiga.
