Seoses 5. aprillil 2012. a valitsuses heakskiidetud vanemapensioni käsitleva eelnõuga ja 10. aprillil selle riigikogu menetlusse võtmisega Esitasime sotsiaalkindlustusametile lugeja küsimuse.
KÜSIMUS:
Kui naine kasvatab oma lapsi aastaid juba üksi, kuidas see kokkulepe, kumb vanem täiendavat pensionilisa saama hakkab, vormistatud peab olema? Ilmselgelt, minna laste isa käest sellist asja peale tema aastatepikkust eemalolekut paluma, on naisele alandav. Ja lisaks huvitab, millal tuleb taotlus esitada?
Vastab sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts:
Seni kuni vanemapensioni eelnõu ei ole seadusena vastu võetud, sotsiaalkindlustusamet seda ei kommenteeri.
Küll aga tahame rõhutada, et laste kasvatamise staažiaastate vanemate vahel jagamise põhimõte kehtib ka praegu.
Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 15, mis loetleb lapse kasvatamise aega tõendavad dokumendid, sätestab lõikes 2 sõna-sõnalt järgmist: Lapse vähemalt 8 aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse teise vanema või vanemate, võõrasvanema, eestkostja või peres hooldaja kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel.
Lõige 3 ütleb, et eespool viidatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui:
1) isik saab vanaduspensioni (st, kui üks lapsevanem on varem vanaduspensionil, siis hiljem pensionile siirduv vanem temalt nõusolekut taotlema ei pea);
2) isik on surnud;
3) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse;
4) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused ära võetud;
5) isiku asukohta ei ole võimalik kindlaks teha.
Kuidas erinevates situatsioonides käituda, eriti siis, kui lapsi pole kasvatatud koos ühise perena ja vanematevaheline kontakt puudub? See on mõistagi keeruline. Kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha ega kirja teel selgitada, seepärast oleme kindlad, et pensioniameti klienditeenindaja annab parima soovituse ja aitab lahenduse leida.
Kõik pensioniõiguslikku staaži tõendavad dokumendid on soovitav esitada pensioniametile siis, kui riikliku pensioni määramiseks nõutav vanus on kätte jõudnud ja minnakse taotlema pensioni määramist. Kui kõiki dokumente ei ole võimalik samaaegselt esitada, siis see ei takista pensioni määramist, küll aga lepitakse kokku, millal ja mida kavatsetakse veel esitada. Igal inimesel on õigus hiljem juurde esitada dokumente, mis tõendavad pensioniõiguslikku staaži ja mille alusel pension suureneda võib.
See käib ka nn lasteaastate avalduse kohta.
Avalduse võib kirjutada vabas vormis, aga võib ka võimaluse korral välja printida ja kasutada SKA kodulehel olevat blanketti.
