Lepingu sõlmimise eelselt peetakse tavapäraselt läbirääkimisi. Oluline on tähele panna, et tegemist pole pelgalt info või mõtete vahetamisega, vaid läbirääkimiste pidamisest tekivad isikutele konkreetsed kohustused.
Nimelt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Arvestatavad õigused saavad eeskätt pärineda õigusaktidest, aga võivad tuleneda ka juba sõlmitud lepingutest. Huvide määratlemine on keerulisem ning seetõttu ka vaieldav, mida huvideks pidada. Huviks saaks olla see, mis on isiku jaoks oluline ning millel võib olla puutumus sõlmida kavandatava lepinguga. Samas on tähtis täheldada, et seadusandja teeb vahet õigustel ning huvidel ehk huve ei saa sisustada läbi eelkõige seadustega kaitstavate õiguste.
Eelmärgitud arvestamine peab olema mõistlik. Sõltuvalt situatsioonist (asjaoludest) võib kõnealust mõistlikkust hinnata erinevalt. Üldpõhimõttena loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Otsustamaks, mis ja mil määral on konkreetses olukorras mõistlik, tuleb silmas pidada, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, aga ka muid asjaolusid. Seega ei ole lõplikku loetelu kriteeriumitest, mida arvestada mõistlikkuse hindamisel.
Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need kohustuslikult olema tõesed. Ilmselt tuleb seda kohustust mõista selliselt, et andmed peavad olema ka selged ega tohi olla eksitavad.
Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Järelikult ei sõltu nendest asjaoludest teatamine sellest, kas teine pool vastavate asjaolude kohta ise midagi küsib ning kohustatud pool peab ise tunnetama, milliste asjaolude vastu saab teisel poolel olla äratuntav oluline huvi.
Kohtupraktikas on näiteks leitud, et naabrite tavapäraselt aktsepteeritavatest ühiselureeglitest väljuv häiriv käitumine võib olla asjaoluks, mille vastu on eluruumi elukohaks ostjal äratuntav oluline huvi ning millest tuleks müüjal ostjat teavitada lepingueelsete läbirääkimiste käigus ilma, et ostja peaks selle kohta küsima. Juhul kui müüja on seda teavitamiskohustust rikkunud, võib ostja nõuda kahju hüvitamist, samuti võib see anda ostjale aluse tehingu tühistamiseks eksimuse või pettuse tõttu.
Võlaõigusseadus näeb samuti ette, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Taoline sätestatus on siiski osaliselt eksitav, sest teatud kohustused ehk õiguslikud tagajärjed on ikkagi olemas. Ja nimelt, kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
Eelneva jätkuna jääb mõningaselt selgusetuks seadusandja tahe isikule teatavaks tehtud asjaoludega seoses, mis ei kuulu avaldamisele ning mida ei või pahauskselt enda huvides ära kasutada. Seega võib tegemist olla asjaoludega, mida võib ja mida ei tohi teistele isikutele avaldada, samuti enda huvides kohatult kasutada. Teadaolevalt pole ühtki õigusakti, mis sätestaks kõnesolevate asjaolude ringi. Suurema selguse huvides ning võimalike vaidluste ära hoidmiseks oleks hea, kui asjaolusid avaldav pool sõnaselgelt ning kirjalikult avaldaks, et tegemist on asjaoludega, mida ei tohi kellelegi avaldada ning mida ei tohi asjaoludest teadlikuks saanud pool ka enda huvides pahauskselt ära kasutada. Samas pangem tähele, et asjaolusid võib enda huvides ära kasutada heauskselt ehk sel juhul on tegemist õiguspärase käitumisega. Piiri tõmbamine heauskse ja pahauskse asjaolude kasutamise vahele on problemaatiline – lõpliku hinnangu andmine sõltub konkreetsest olukorrast, asjaolude olemusest, ära kasutamise eesmärgist jms.
Lõpetuseks on oluline silmas pidada, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Eeskätt võiks see käia olukorra kohta, kus üks isik üritab teiselt kätte saada andmeid, millised võivad olla vaadeldavad ärisaladustena ning mida plaanitakse seejärel enda majandustegevuses ära kasutada.
