Kaasomandist ja selle lõpetamisest üldiselt

Asjaõigusseaduse § 70 lõike 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale kaasomandis olevas asjas kõik omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kui kaasomand on tekkinud, ei tähenda see siiski selle igavesti kestmist. Elus võib ette tulla igasuguseid ootamatusi, mida ei saa jätta lahendamata. Selleks on seaduses sätestatud asjaõigusseaduse § 76 lõige 1, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kaasomaniku esmane nõudeõigus.

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus asja jagamise hageja nõudel (AÕS § 77 lg 2). Eelnev tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus kaasomandi lõpetama. Kaasomand lõpetatakse ühel asjaõigusseaduse § 77 lõikes 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Alternatiivseid viise, mida ei ole nimetatud, ei pea kohus hindama.

Millised on kaasomandi lõpetamise viisid?

Nagu eelnevalt selgitatud, siis kaasomandi saab lõpetada selliselt, et asi jagatakse vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Selleks ei pea kohtusse pöörduma, vaid kaasomandit saab kokkuleppel jagada ka notari juures. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi osas, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi (AÕS § 77 lg 2). Kaasomandi lõpetamisel võidakse kaasomandis olev asi jagada ühel järgnevatest viisidest: