Mis vahe on lepingu ülesütlemisel ja lepingust taganemisel?

Lepingu ülesütlemine ja lepingust taganemine on võlaõigusseaduse kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes.

Praktikas tekib tihti probleeme nende kahe eristamisega – tavalises suhtluspraktikas kiputakse neid mõisteid sageli segi ajama ega pöörata eriti tähelepanu, mis vahe nendel kahel mõistel ikkagi on.

Ülesütlemisest lähemalt

Lepingu lõpetamine ülesütlemisega toimub lepingute puhul, mis eeldavad püsivate või korduvate kohustuste täitmist (üürileping, tööleping). Selliseid lepinguid nimetatakse kestvuslepinguteks.

Ülesütlemise alus sõltub sellest, kas on tegemist tähtajatu või tähtajalise kestvuslepinguga. Tähtajatu kestvuslepingu võib pool üles öelda mõjuva põhjuseta, s.o korraliselt. Tähtajatu kestvuslepingu võib igal ajal mõistliku etteteatamisega üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Mõistagi eeldab see ülesütlemise avalduse esitamist, kuid seadus ei näe selleks ette kohustuslikku vorminõuet ega ka tähtaega mitte. Tähtajalise kestvuslepingu puhul saab lepingu üles öelda üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, s.o erakorraliselt (VÕS § 196 lg 1). Leping tuleb üles öelda teisele poolele avalduse esitamise teel mõistliku aja jooksul, arvates olulise rikkumise aset leidmisest.

Ülesütlemine vabastab pooled edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut tagastama enam ei pea. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

Taganemisest lähemalt

Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele, näiteks müügileping. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust.

Taganemise eelduseks on võlaõigusseaduse § 116 lõike 1 järgi oluline lepingurikkumine. Taganemise aluseks on võlaõigusseaduse § 116 lõike 2 punkti 5 järgi mh kohustuse täitmata jätmine täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele.

Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (VÕS § 189). See näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral (nt raha või asja). Tekkida võivad nõuded üleantu väärtuse vähenemisest või suurenemisest (siis räägitakse kasu väljaandmisest).

NB! Lepingust saab nii taganeda kui ka üles öelda osaliselt kui ka tervikuna. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes; kogu lepingust võib kahjustatud lepingupool taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.

Näiteid seadustest

Töölepingu seaduse § 85 lõike 1 kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Oluline paragrahv on töölepingu seaduse § 88, mis sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, näiteks kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).

Võlaõigusseaduse § 398. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine

(1) Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

(2) Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.

Võlaõigusseaduse § 561. Kindlustusvõtja ülesütlemisõigus

(1) Kindlustusvõtja võib ravikindlustuslepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt kolm kuud selliselt, et leping lõpeb aasta lõppedes. Lühemaks kui aastaks sõlmitud ravikindlustuslepingu võib kindlustusvõtja üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt kolm päeva.

Võlaõigusseaduse § 720. Makseteenuse lepingu korraline ülesütlemine

(1) Kui pooled ei ole ülesütlemisest etteteatamise tähtajas kokku leppinud, võib makseteenuse pakkuja klient makseteenuse lepingu igal ajal üles öelda. Poolte kokkulepe, millega määratakse ülesütlemise tähtajaks pikem ajavahemik kui üks kuu, on tühine.

Tarbijakaitse: interneti vahendusel tehtud ostude puhul ei ole võimalik tootega tutvuda nii põhjalikult kui tavalises kaupluses, mistõttu võib vastavalt võlaõigusseadusele sidevahendi kaudu sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil toode ostjani jõudis.

Otsustades lepingust taganeda, tuleb ostjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul pärast lepingust taganemist ostja makstud summa tagastada (sealhulgas postikulu, mis ollakse tasunud kauba kättesaamise eest). Sama aja jooksul tuleb ostjal kaup müüjale tagasi saata.

Võlaõigusseaduse § 325 lõige 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sama paragraafi lõige 2 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll