Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:
- Vabadussõjast osavõtnu lesele – 100% rahvapensioni määrast;
- tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel vähemalt 40 % ulatuses püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule – 10 % rahvapensioni määrast;
- II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele – 10 % rahvapensioni määrast.
Rahvapensioni määr on 134,10 eurot
Kinnipidamiskohas või asumisel viibinud represseeritud isiku (s.h isiku, kes sündis asumisel või kinnipidamiskohas, kus tema vanem oli õigusvastase repressiooni ohvrina) töövõimetuspensionile, samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast. Isikule, kellel on õigus mitmele eelpool nimetatud pensionilisale, määratakse üks pensionilisa tema valikul.
Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:
- ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
- ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses;
- alates 1. jaanuarist 2015 ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses.
Kirjalik nõusolek pensionilisa saamiseks
Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.
Erisus pensionilisa maksmisel
Isikule, kes saab seisuga 1. jaanuar 2015 pensioni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud lapse kasvatamise aeg, makstakse pensionilisa ühe aastahinde väärtuses ilma kokkuleppeta. Juhul kui teine õigustatud isik ei ole nõus pensionilisa maksmisega nimetatud isikule, võib ta esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensionilisa maksmise lõpetamise kohta. Pensionilisa maksmist jätkatakse pärast kokkuleppe saavutamist.
Riigipoolne täiendav sissemakse II sambasse
Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid II sambasse isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset kogumispensionide seaduse alusel ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist.
Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Avaldus sissemaksete taotlemise kohta tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile.
Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb täiendavate sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek.
