Riigikogu kiitis 17. oktoobri 2018. a istungil heaks seaduse, mis võimaldab vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt. Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette.

Lapsepuhkust on seaduse järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest saab vanem kasutada ka tollele mõeldud lapsepuhkust ehk kokku 20 tööpäeva ühe lapse kohta. Aastas võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule.

Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi.

Seadus laiendab ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) poolt hääletas 88 saadikut.