Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul suurenes vanemahüvitist saanud meeste osakaal aastaga ligi kümnendiku võrra, kokku sai vanemahüvitist 7423 meest. “Ehkki keskmine vanemahüvitise suurus meestel ja naistel aastaga ühtlustus, oli lõhe siiski 28,6%. Isapuhkust kasutas 60% seda võimalust omanud isadest, mis on võrreldes 2019. aastaga ligi 2% võrra rohkem,” ütles Müürsoo.
Sooline segregatsioon, mis tööturul tähendab tööde jagunemist naiste ja meeste vahel, näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui töö vahetaks 34% meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui vahetuse teeks 36% meestest või naistest.
“Mehi töötab rohkem näiteks töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse tegevusaladel ning naisi hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Meeste seas on oluliselt rohkem näiteks seadme- ja masinaoperaatoreid ning naiste hulgas tippspetsialiste ja teenindustöötajaid,” lisas Müürsoo.
Juhtival kohal töötas eelmisel aastal 11,8% meestest ning 7,2% naistest. Loodi veidi üle 18 000 Eesti osanikega ettevõtte, millest 59,5% asutajaks oli meesterahvas ja 27,3% puhul naine. Ettevõtetest 6,9% asutasid mees ja naine ühiselt ja 6,3% puhul ei olnud asutaja sugu võimalik määrata. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreeris end 920 meest ja 791 naist.
Soolise võrdõiguslikkuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet sotsiaalministeeriumi tellimusel, et saada aru, millised muutused ühiskonnas toimuvad.
