Kas teadsite, et võltskaupade osakaal eelmise aasta globaalsest kaubandusest oli 3,3%1? Seega ringleb maailmas piraatkaupu tervelt 428 163 165 000 euro eest.
Traditsiooniliselt meelitavad tarbijaid võltsitud luksuskaubad, mood, spordirõivad ja kellad. Miks just need kaubaliigid? Sest inimesed tahavad näidata, et on trenditeadlikud, saavad moekaid kaubamärke endale lubada ja nendega eputada. Kuid enne, kui järgmine kord tundmatu päritoluga kaupu ostma hakkate, võtke mõni minut, et artikkel läbi lugeda ja oma tegude tagajärgi vaagida.
Kes selle pealt teenib, kui siin Eestis ostate võltsitud Tommy Hilfigeri t-särgi?
Rahvuslike ja rahvusvaheliste täitevasutuste, näiteks Interpoli, Europoli ja Maailma Tolliorganisatsiooni ning ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi (UNICRI) tehtud uurimused jõuavad kõik sisuliselt ühele ja samale järeldusele – te toidate rahvusvahelisi kuritegelikke jõuke ja terroriorganisatsioone. Jah, nii kurb kui see ka pole – võltskaupu ostes rahastate tegelikult kuritegevust ja terrorismi.
Võib ju arvata, et terrorismi rahastamine on osa mingitest suurematest skeemidest, mis otsivad võimalusi pangandussüsteemi kuritegelikuks ära kasutamiseks, kuid reaalsuses toimub terrorismi rahastamine väga paljude väikeste maksete kaudu. See asjaolu muudab ka tehingute jälgimise keerulisemaks.
Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud andmete kohaselt arestis Eesti Maksu- ja Tolliamet 2018. aastal 359 võltsitud kaupa sisaldavat saadetist. Tõenäoliselt on see vaid jäämäe veepealne osa kõigist Eestisse voolavatest võltsingutest.
Seda suundumust saab peatada ainult nii, et järjest rohkem inimesi saab teadlikuks võltsingutest ja terrorismi rahastamise tagamaadest. Ka sinust võib saada kangelane – lõpeta terrorismi toitmine!
1 OECD and EU’s Intellectual Property Office confirmed data for 2019.
Loe lisaks: Võltsitud kauba tarbimine on ohtlik nii tarbijale kui ka ühiskonnale
