Õiguskantsler avaldas 3. mail seisukoha küsimuses, kas jäätmeseaduses (JäätS) on normid, mis võimaldavad kohalikul omavalitsusel (KOV) lahendada ajutise elaniku taotlust jäätmeveost vabastamise kohta.
Õiguskantsleri poole pöördunud inimene esitas Pärnu Linnavalitsusele jäätmeveost vabastamise taotluse kohas, kus ta viibib vaid paar kuud aastas. Pärnu linn leidis, et korteriomanik ei ole jäätmevaldaja, vaid selleks on hoopis korteriühistu ning jättis ta seetõttu jäätmeveost vabastamata.
Õiguskantsler leidis, et normid jäätmeveost vabastamise otsustamiseks on jäätmeseaduses olemas. JäätS § 69 lg 4 kohaselt võib KOV jäätmevaldaja erandkorras tema taotluse alusel vabastada kindlaks tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui KOV on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotluse lahendamiseks tuleb linnal välja selgitada, kas inimene kasutab oma elukohta vaid kindlal perioodil ning ülejäänud ajal seal ei ela, küsides vajadusel teavet ka korteriühistult. Kuivõrd vabastamine on võimalik vaid erandkorras, tuleb linnal hinnata, kas konkreetsel juhul on erandi tegemine võimalik ja vajalik. Otsustamisel saab arvestada ka näiteks seda, kui väike korteriühistu jääks keelduva otsuse korral ebamugavasse olukorda – nt kui korteriühistul tuleks hankida mitu jäätmemahutit, sest aasta jooksul kõigub jäätmete hulk märkimisväärselt.
Õiguskantsler selgitas, et pelgalt korteriomandite haldamiseks moodustatud korteriühistu olemasolu ei tähenda, et elanik ei ole jäätmevaldaja. Olgugi et JäätS § 69 lg 2 kohaselt saab ka korteriühistu olla jäätmevaldaja, ei sea seadus korteriühistut füüsilisest isikust jäätmevaldajast olulisemaks või rohkem vastutavaks. Korteriühistul endal ei ole ka korteriomanikest eraldiseisvat tegevust, millest võiks tekkida jäätmeid, vaid kogu tekkinud prügi on korteriomanike jäätmed. Korteriühistu jäätmevaldajana on seadusega loodud õiguslik fiktsioon, mille eesmärgiks on vältida olukorda, kus korteriomanike passiivsuse korral võiksid nad jätta jäätmeveoga liitumata. Kui ühistu puudub, siis loetakse sellisel juhul jäätmevaldajaks kinnisasja omanik, selle olemasolul aga korterühistu. Jäätmete eest vastutab esmajärjekorras aga ikkagi isik, kelle tegevuse tulemusena jäätmed tekkisid. Seega on tal ka õigus nõuda enda korraldatud jäätmeveost vabastamist.
