Küsimus
Kas maja elanikud on kohustatud maksma oma kommunaalidele veel lisaks iga kuu arendaja müümata korterite eest võlga. Ühistu väidab, et siis saab arendaja vastu nõudeid esitada. Mingit garantiid ju ei ole, et selle makstud raha ka kunagi üldse tagasi saan?!
Vastus
Iga korteriomanik vastutab ikkagi oma korteri kasutamisega seotud maksete eest. Kui osad korterid kuuluvad arendajale, siis tuleb nõue kohe arendaja vastu pöörata. Korteriühistu liikmeteks on ju kõik elamus olevate korterite omanikud, sh arendaja, kes peab endale kuuluvate korterite eest ka nende kasutamisega seotud maksed tasuma. Vastasel juhul on korteriühistul õigus tasumata summad kohtu kaudu nõuda.
Kirjeldatud olukorras arendaja eest maksmist ei saa mingil juhul õigeks pidada. Samuti saab sellise otsuse vastu võtta ainult korteriühistu üldkoosoleku raames ning ei suuda küll uskuda, et ühistu liikmed sellise asjaga nõus on, et arendaja eest esialgu maksed ära tasuda.
Küsimus
Kui inimene on müünud oma korteri uuele omanikule, aga korteri kommunaalkuludest jäi temal ettemaks, siis kellele kuulub nüüd see ettemaks? Kas uuele omanikule või ühistule?
Situatsioon on selline, et kui vanad omanikud elasid korteris, siis peeti raamatupidamise kohta valesti arvestust ja selgus, et vana raamatupidamise korrastamisel on vanadel omanikel ühistule ettemaks. Kuidas toimida ja kellele kuulub seaduse järgi see ettemaks?
Vastus
Vastavalt korteriühistuseaduse § 51 lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
Seega peab ka ettemaks minema uuele omanikule üle. Kuna siin on aga tegemist raamatupidamise veaga, siis võib tekkida vanal omanikul nõue omakorda korteriühistu vastu, kuna ettemaks ei ole tekkinud vabatahtlikult ning teadlikult.
Küsimus
Ehitusfirma 2010. a suvise praaktöö tulemusena purunes 20.02.2011.a omanike äraolekul majas keskküttepüstiku ühendus ja kuum vesi ning aur tekitasid kodusele varale kahju (sh hävisid kastides olnud ajaloolised arhiivimaterjalid ja kunstiväärtuslikud teosed). Ehitusfirma parandas 21.02. katkise püstiku, kuid kahjude hüvitamisest keeldus. Kodune vara ei olnud kindlustatud.
Korteriühistu sõlmis 2010. a lepingu keskküttesüsteemi väljavahetamiseks. Korteriomanikud lepingut näinud ei ole. Ühistu juhtkond väidab, et avarii tõttu korteris tekkinud kahju pole ühistu probleem, vaid sellega peab tegelema korteriomanik ise. Kas oleks sellises olukorras lootust kelleltki kahjude hüvitamist nõuda?
Vastus
Loomulikult tuleb nõuda kahju hüvitamist ning ka kohtu kaudu hüvitise saamine on väga tõenäoline, kui arvestada kirjeldatud olukorda.
Teil on hetkel nõue siiski korteriühistu vastu, kuna keskküttesüsteem kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse, mille ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu. Korteriühistul on omakorda õigus nõuda kahju hüvitamist ehitusettevõttelt.
Küsimus
Meie korteriühistul on probleeme ühistu mitteliikmega. Korteriühistu oli algselt moodustatud kahes hoones asuvatest korteritest, aga kuna väiksema hoone kaks korterit ostis ära sama isik, siis ta palus ennast korteriühistust välja arvata, mis ka rahuldati. Nüüd elab ta meie kulul, st ei maksa oma tarbitud vee ega ka prügiveo eest. Veesõlm on ühine ja eraldi liitumist tal pole. Siiani on meie korteriühistu maksnud tema veearveid oma remondirahadest, sest tegu on 6 aasta eest renoveeritud hoonega ja pole tarvis suuremaid remonttöid teha. Veefirma selles küsimuses meid aidata ei saa. Mis on võimalused selline parasiitlus ära lõpetada ja raha kätte saada?
Vastus
Korteriühistust ei saa niisama lihtsalt eralduda. Seadus ütleb, et korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Kui korteriühistu hõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust. Eraldumisotsus peab olema notariaalselt kinnitatud.
Antud hetkel tundub, et väiksema hoone omanik ei ole ikkagi ühistust välja astunud. Kui see tõesti nii on, siis tuleb KÜ-l talle ikkagi arved esitada ning vajadusel ka kohtusse pöörduda.
Küsimus
Kui korteril on kehtiv võlg kütte eest, aga on makstud elektri- ja veearved ning muud kommunaalarved siis, kas on õigus sellel korteril vesi kinni keerata?
Vastus
Külma veega varustatus peab igal juhul alles jääma.
Küsimus
Korteris on ruutmeetreid 49,6, aga küttepinda on 46,3. Ühistu esimees arvas, et kuna minul on toas liiga soe, paneb tema mulle ka kütte ruutude järgi ehk siis 49,6m2 järgi. Küttepind erineb korteri ruutmeetritest sellepärast, et vannituba mul ei köeta, seal on eraldi elektriga põrandaküte.
Vastus
Seaduse järgi arvestatakse kulud võrdeliselt korteriomanikule kuuluva kaasomandiosa suurusega. Seega antud juhul korteriühistu seadusega vastuollu ei lähe.
Küsimus
Enda teada ostsime kommunaalvõlast vaba korteri. Notariaallepingus on nii kirjas ja on ka KÜ juhatuse esimehe allkirjaga tõend. Kuid siis selgus, et 1 kuu on maksmata. Kas mul on mingit õigust võlga mitte maksata (KÜ seadus kohustab) või maksta osaliselt KÜ maksed ja teenuste eest mitte (vesi, kanalisatsioon jne, mis on tekitanud eelmine omanik). Või olen järjekordne heauskne ostja?
Vastus
Peate selle võlgnevuse ära tasuma ning siis eelmiselt omanikult selle summa välja nõudma. Ilmselt saaks ka KÜ nõude vaidlustada, aga lõppkokkuvõttes läheks see kindlasti liiga kulukaks.
Küsimus
Kas maja üldkulusid saab arvestada korterite arvu järgi või peab tingimata aluseks olema kaasomandi suurus?
Vastus
Asi on reguleeritud korteriomandiseadusega, mis ütleb, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
Teistsuguse arvestuse pidamiseks peaks olema kaasomanike vaheline vastavasisuline kokkulepe.
Küsimus
Kas korteriühistu raamatupidaja poolt korteriomanikule esitatud tarbitud teenuste (vesi, küte, prügi jne) arve tuleb tasuda arvel näidatud maksetähtajaks (näiteks 10. kuupäevaks) või teenuste tarbimisele järgneva kuu jooksul? Kui suur võib olla maksimaalne viivise määr?
Vastus
Üldiselt tuleb ikka tasuda maksetähtajaks. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
Küsimus
Kas korteriühistu raamatupidaja võib maksustada veetarbimist topelt? Kui ma olen jätnud näiteks kuus kuud veemõõtjate näidud teatamata ja siis teatan jälle näidu, väljastatakse arve ju kogu eelneva kuue kuu kohta kokku selle kuu arvel, kus näidu teatasin. Aga vahepealse perioodi jooksul on vee tarbimist väljendatud korteri ruutmeetrite järgi ja esitatud ka arve.
Vastus
Sellist topeltmaksustamist ei tohi olla. Tuleks teha tasaarveldus kahe arvestusmeetodi vahel, millest siis selguks, kas tuleb juurde maksta või on tekkinud ettemaks.
Küsimus
Kuna oleme mehega töötud, tegime KÜ-le ettepaneku meid maja küttesüsteemist üldse välja lülitada. Ühistu esimees ei ole õhksoojuspumba panekuga päri, mida või kust saada selleks luba või mida ette võtta.
Vastus
Kahjuks peab tõdema, et korterelamu küttesüsteem kui selline kuulub kõigile korteriomanikele, st on nende kaasomandis. Selleks, et küttesüsteemist eralduda, on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ning seda õnnestub saada väga harva. Ning ka siis tuleb eraldunud korteril ilmselt kanda osa üldkütte kulust.
Küsimus
Sain kohtumääruse, milles seisab, et arutelu võla nõude arutamises viiakse läbi lihtmenetluse korras ja et ma pean esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisadega. Tänase päeva seisuga on mul korteri ühistu ees võlg 5 kuu eest.
Kui ma maksan 3 kuu üüri ära,
1) kas see on aluseks jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada;
2) kas ma pean maksma kohtukulud, või kuidas tuleks need jaotada, kui korteri ühistu pole mulle eelnevalt mingit hoiatust kohtu poole pöördumisest saatnud.
Vastus
Sellist alust osaline tasumine ei anna. Saate sõlmida kohtu vahendusel kompromissi, et tasute kohe kolme kuu võlgnevuse ning siis mingi aja jooksul ka ülejäänud osa.
Kompromissi sõlmimisel jäävad menetluskulud poolte enda kanda.
Küsimus
KÜ üks korteriomanik, kes ei ela juba ammu korteris ning on teadmata aadressil, omab KÜ ees võlga üle 6000 euro. Võlg kasvab iga kuuga. Antud isik on teada andnud, et võtku KÜ see korter omale, aga kuidas on see tehing ilma temata võimalik? Antud isik ei huvitu millestki.
Vastus
Asi peaks käima ilmselt sellise skeemi järgi
- KÜ annab võlglase kohtusse,
- kohus mõistab võla välja,
- KÜ esitab kohtuotsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks.
Sundtäitmise käigus saab kinnisvara enampakkumisele panna.
Küsimus
Maja katuselt kukkus lumi pargitud auto katusele ja KÜ ei ole nõus kinni maksma autole tekitatud kahju. Millal omanik vastutab selle eest ja millistel tingimustel mitte?
Vastus
Kuna maja katuse ja räästa jää- ja lumevabana hoidmine on maja omaniku (st sisuliselt korteriühistu) kohustus, siis tuleb sellest kohustuse rikkumisest tekkinud kahju igal juhul hüvitada.
Küsimus
Kas vee- ja kanalisatsiooni ettevõttel on õigus kirjutada lepingusse, et KÜ kuuluvad majasisesed kanalisatsioonikaevud ja neile ainult kontrollkaev? Kui majas ei olnud KÜ, olid kanalisatsioonikaevud veefirma hooldada. Siis võttis teine firma vee ja kanalisatsiooni üle ja muutis ka lepingut. Kas see on õige?
Vastus
Siin mängib rolli asjaolu, kas kaevud asuvad kinnistu piirides või väljaspool. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (on siis KOV või vee-ettevõtte hallata) ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (on kinnistu omanike, st siis KÜ hallata) piirid paneb paika ühenduspunkt, mis harilikult paikneb kuni 1m väljaspool kinnistu piire (erandjuhtudel on võimalik ka kinnistu veevärgi omanikul ja ühisveevärgi omanikul teisiti kokku leppida).
Kogu ühisveevärgi trass kuni ühenduspunktini (punkt kaasa arvatud) peaks siiski olema vee-ettevõtja hallata.
Soovituslik on tutvuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega ning kohaliku omavalitsuse vastavate korraldustega.
