Riigikohtus vaieldi 16. veebruari 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-17009 punktis 12 lõpuks selgeks mittetulundusühingute seaduse § 23 lõike 1 tõlgendus – see tähendab, kas mittetulundusühingute seaduse § 23 lõiget 1 tuleb korteriühistu puhul tõlgendada selliselt, et põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks peab selle poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või peab selle poolt olema antud üle 2/3 liikmete häältest.
Riigikohus nõustus alama astmete kohtute seisukohtadega, et lähtuda tuleb liikmete häältest, sest mittetulundusühingu igal liikmel on alati üks hääl, kuid korteriühistu liikmete häälte arv võib liikmete arvust erineda.
Mittetulundusühingute seaduse § 23 lõike 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu ei ole mittetulundusühing, vaid eriliigiline juriidiline isik, mille tegevusele üksnes kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduses viidatud mittetulundusühingute seaduse sätteid (KrtS § 20 lg 1, § 24 lg 1, § 49, § 51 lg 1 ja § 68 lg 3). Mittetulundusühingute seaduse sätete kohaldamisel tuleb aga arvestada korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega.
Mittetulundusühingute seaduse § 22 lõike 4 esimese lause kohaselt on igal mittetulundusühingu liikmel üks hääl. Korteriomanike üldkoosolekul annab aga iga korteriomand korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõike 1 esimese lause kohaselt ühe hääle, kuid korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 22 lõike 1 teine lause sätestab, et korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõige 1 kohaldub mh juhul, kui korteriomanikud soovivad võtta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 järgi vastu otsuse korteriomanike üldkoosolekul või võtta sama seaduse § 21 järgi vastu korteriomanike otsuse koosolekut kokku kutsumata. Samuti kohaldub see säte korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse hindamisel sama seaduse § 20 lõike 2 järgi.
Korteriomanike otsuste vastuvõtmisele kohalduvaid mittetulundusühingute seaduse sätteid, mis seavad mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise sõltuvusse otsuse poolt hääletanud liikmete arvust, tuleb tõlgendada selliselt, et liikmete asemel tuleb lähtuda korteriomanike häältest. Vastasel juhul kaotaks mõtte korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõikes 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt annab iga korteriomand üldkoosolekul eelduslikult ühe hääle. Järelikult peab korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks selle poolt olema antud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmete häältest.
Seega tuleb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõike 1 teises lauses sätestatuga arvestada mittetulundusühingute seaduse § 23 lõike 1 kohaldamisel. See tähendab, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks peab juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust (st iga korteriomand annab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lõike 1 esimese lause järgi ühe hääle), olema antud üle 2/3 häältest.
