Arvestatav hulk uusi kortereid soetatakse äriühingute nimele. Üheks motivaatoriks võib olla võimalus saada niigi kallis kinnisvara hinnas sisalduva käibemaksu võrra odavamalt. Tasuta lõunaid aga pole teadupärast olemas. Kui puudub edasine selge visioon ja eluline äriplaan, kuidas panna korter maksukulu tagasi teenima, ei lase probleemid maksuhalduriga end kaua oodata.

Nagu mistahes muude varade puhul, nii tuleb ka uue kinnisvara soetamisel järgida üldpõhimõtet, et käibemaksu saab riigilt tagasi küsida vaid sellistelt kuludelt, millel on seos äriühingu maksustatava käibega. Eeltoodud põhimõte tekitabki praktikas vaidlusi äriühingute ja maksuameti vahel.

Äriühing arvab soetatud korteri pealt tasutud käibemaksu pahaaimamatult oma maksustatavast käibest maha, leides, et korter soetati näiteks bürooruumiks või edasiseks rentimiseks. Maksuametil tekib aga kahtlus, et tegelikult hakatakse korterit kasutama eluruumina või esineb muid põhjusi, miks büroo pidamine korteris ei tundu võimalik ega usutav ning järgneb maksuhalduri otsus käibemaks tagasi nõuda. Ühelt poolt võib selliste lahkarvamuste põhjuseks olla äriühingu esindaja poolne teadlik eksitamine isikliku kasu saamise eesmärgil, kuid teinekord võib minna ka nii, et tubli ärimees lihtsalt ei suuda kummutada kõiges kahtleva maksuametniku veendumust. Viimati mainitud olukorraga põrkutakse üha sagedamini valmimisjärgus või äsja valminud korterite puhul, kus kavandatud äriplaan ei pruugi mõistetavalt olla visioonis või reaalsuses paika loksunud.