Maksuhalduri eelaresti täitetoimingute kohta on Riigikohtusse jõudnud mitmed vaidlusi (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-82-12, nr 3‑3‑1‑16‑12, nr 3-3-1-15-12, nr 3-4-1-18-11, nr 3-3-1-28-11). Hiljutistes, 30.04.2013.a tehtud lahendites haldusasjades 3-3-1-4-13 ja 3-3-1-8-11 käsitles Riigikohus esmakordselt ettemaksukonto arestimisega seotud küsimusi tagastusnõuete tuvastamise menetluses. Mõlemas kohtuasjas oli tegemist juhtumiga, kus äriühing deklareeris sisendkäibemaksu, mille tulemusena tekkis enammakse ja maksuhaldur arestis isiku ettemaksukonto. Kohtuasjade tulemusena selgus, et maksuhalduri senine praktika tagastusnõuete tuvastusmenetluses ettemaksukontode arestimisel vajab ümbervaatamist.

 

Ettemaksukonto olemus ja ettemaksukonto arestimine. Kohtuasjas nr 3-3-1-4-13 märkis Riigikohus, et ehkki ettemaksukonto arestimist MKS otsesõnu ette ei näe, on ettemaksukonto arestimine võimalik. Ettemaksukonto olemust reguleerib Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määrus nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord). Korra § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Korra § 7 lg st 1 ja § st 11 nähtub, et ettemaksukonto kaudu toimub maksukohustuste täitmine. Ettemaksukontole kantakse ka isiku enammakse (korra § 13 lg 1). Ettemaksukonto arestimist tuleb käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduse. Samas möönis Riigikohus, et ettemaksukonto arestimine kui isiku õigusi oluliselt riivav meede vajaks seadusandjapoolset reguleerimist (p.10).

 

Tagastusnõude arestimine ettemaksukontolt. Mis puudutab tagastusnõude tuvastamise menetluses tagastusnõude või enammakse arestimist ettemaksukontolt, siis Riigikohus selgitas, et enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS § de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud. Seega puudub tagastusnõude aktsepteerimisel menetlus, mille tagamiseks saaks isiku ettemaksukontot arestita ja sel juhul puudub tagastusnõude tuvastusmenetluses ka ettemaksukonto arestimisel eesmärk ja vajadus. Samas tuleb arvestada, et maksusumma tagastamine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg s 1 sätestatud tähtaja jooksul. (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-8-08.) Kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida, tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus, mille käigus on tal õigus taotleda MKS § 136¹ lg 1 alusel halduskohtult luba ettemaksukonto arestimiseks (p.-d 17 ja 18).

 

Tagastusnõude kontrolli tähtaeg. Kohtuasjas nr 3-3-1-8-13 osundas Riigikohus, et maksuhaldur saab seoses tagastusnõude kontrollimisega tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada üldjuhul 90 päevani (KMS § 34 lg 2). KMS § 34 lg st 4 tuleneb, et ka tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kehtivad samad põhimõtted ehk maksuhaldur võib motiveeritud otsuse alusel pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäevani. Maksuhalduril ei ole õigust pärast kontrolli teostamiseks antud maksimaalse tähtaja möödumist lükata tagastusnõude täitmise otsustamist määramatusse tulevikku, kasutades ära aresti seadmise võimalust ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise alused on MKS § s 107 ja KMS § s 34 loetletud ammendavalt. Kui tagastusnõude rahuldamata jätmist ei ole võimalik tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul põhjendada, tuleb nõue rahuldada (p.-d 18-20).

 

Tagastusnõude tuvastamine ja täitmine. Riigikohus viitas kõnealustes lahendites ka vajadusele eristada tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõuet. Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksukohustuslasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb selle kohta teha motiveeritud maksuotsus. Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastusnõue aktsepteerida. Käibemaksu tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava kirjalikus vormis taotluse. Kui menetlus on MKS § de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, tuleb tagastusnõudele vastav rahasumma kanda isiku sellekohase taotluse olemasolul viivitamatult isiku pangakontole (MKS § 106 lg 2, korra § 14 lg d 1 ja 2).

 

Intress. Vastavalt Riigikohtu seisukohale MKS § 116 lg-s 2 sätestatud intressi maksmise kohustust tagastusnõude täitmisega viivitamise eest ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi (asjas nr 3-3-1-4-13 p.19).

Kokkuvõtteks. Riigikohtu seisukohtade põhjal tagastusnõude tuvastamise menetluses puudub ettemaksukontolt tagastusnõude arestimise võimalus. Maksuhalduril puudub õigus viia läbi hübriidmenetlusi, kus tagastusnõude tuvastamise menetlus läheb iseenesest üle üksikjuhtumi kontrolli menetluseks. Kuna maksuhalduril on tagastusnõude tuvastamise menetluse järgselt võimalik algatada uus üksikjuhtumi kontrollimenetlus samade tehingute uurimiseks, on tal võimalik ettemaksukontot arestida. Praktikas ei ole siiski ettemaksukonto arestimise kõik nüansid veel läbi vaieldud. Samuti võib oodata jätkuvaid vaidlusi, kuna maksuhaldur ei ole ettemaksukontodele kantud, kuid õigusvastaselt arestitud summasid tagastanud.