Just nii võiks iga ettevõte piltlikult küsida endalt, sest aasta lõpus ja ka veel uue aasta alguses on ettevõtetel hea tava meeles pidada oma kliente, koostööpartnereid ja töötajaid jõulukingitustega ning meeleoluka jõulupeoga.

Kas ja millistele kuludele lisandub aga maksustamise kohustus?

• Jõulukaardid – ei oma tarbimisväärtust ehk on tegu maksuvaba kuluga.
• Jõulukaunistused kontoris (küünlad, kuusk, ehted) – ei oma tarbimisväärtust ehk on tegu maksuvaba kuluga.
• Kingitused koostööpartneritele – kui ühe eseme väärtus (ilma käibemaksuta) jääb alla 10 euro ning vastab reklaamkingituse nõuetele ehk sisaldab viidet kingituse teinud ettevõttele (nt logo), siis on tegu maksuvaba kuluga. Siinjuures tuleb tähele panna, et logo trükk esemele, on ettevõtlusega seotud kulu, mis ei lähe 10 euro arvestuse sisse. Näiteks kruus väärtuses 9,8 eurot + logo trükk kruusile 1 euro on maksuvaba reklaamkulu. Reklaamkingitusega seotud transpordi-, posti- ja pakkimise kulu on samuti ettevõtlusega seotud kulu ja maksuvaba.
  • Kui aga kingituse väärtus ületab 10 euro piirmäära, siis kuulub kogu summa (soetusmaksumus + käibemaks), mitte ainult 10 euro piirmäära ületav summa, maksustamisele tulumaksuga. Deklareerida tuleb kulu maksudeklaratsiooni vormil TSD lisa 5 kood 5000 all.
  • Kingitus kuulub ka maksustamisele, kui kingitus koosneb mitmest alla 10 euro väärtusest esemest (nt jõulutäht + šokolaad), kuid mille koguväärtus ületab 10 eurot kuna tegu on asjade kogumiga, mille puhul kehtib piirmäär kogumi kohta.
  • Kingitud lillede puhul tuleb eristada, kas on tegu lõikelillega või potilillega. Lõikelill ei oma tarbimisväärtust ning on igas summas maksuvaba kulu. Potilille kinkimisel, nt jõulutäht pühade ajal, tuleb aga rakendada reklaamkingituse 10 euro reeglit.
• Annetused – tuleb jälgida, kas annetuse saaja on kantud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja või mitte. Kontrollida saab seda maksu- ja tolliameti lehe alt. Kui annetuse (ja ka kingituse) saaja on nimekirjas, siis kehtib maksuvaba piirmäär: 10% viimase majandusaasta kasumist või 3% jooksva aasta palgafondist (sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed). Kontrollida saab seda maksu- ja tolliameti lehe avalike päringute alt. Kui annetuse saaja nimekirjas ei ole, siis kuulub kogu summa maksustamisele tulumaksuga. Deklareerida tuleb kulu maksudeklaratsiooni vormil TSD lisa 5 kood 5010 kui saaja on nimekirjas ja kood 5000 kui saaja ei ole nimekirja kantud.
• Kingitused töötajatele ja töötajate lastele – tegu on erisoodustusega ehk maksustatav nii tulumaksu kui sotsiaalmaksuga, sisendkäibemaksu tagasi küsida ei saa. Deklareerida tuleb kulu maksudeklaratsiooni vormil TSD lisa 4-l.
• Toitlustus töötajatele – igasugune töötajate toitlustamine on erisoodustus ehk maksustatav. Siia alla kuulub näiteks jõululõuna piparkookide ja glögi näol, kui ka jõulupeo toitlustus.
• Jõulupidu – peo maksustamise teema on ilmselt alati kõige keerukam, kuna tuleb tähelepanu pöörata, kes osalesid, mis eesmärgil ja millistest erinevatest kuludest pidu koosnes.
  • Kui pidu on ainult ettevõtte töötajatele, siis peoga seotud toitlustuse ja meelelahutuse kulud on täies ulatuses erisoodustus. Ruumide rendikulu maksustamine sõltub aga peo eesmärgist. Kui peo sisu on ainult meelelahutuslik, on kogu rent erisoodustus. Kui aga peol on ka äriline eesmärk (nt aasta kokkuvõtete tegemine), võib osa rendikulu kajastada kui ettevõtlusega seotud kuluna ehk ei kuulu maksustamisele.
  • Kui pidu on ainult koostööpartneritele, siis on peoga seotud toitlustuse, meelelahutuse, majutuse ja transpordi kulud vastuvõtukulud (esinduskulud). Vastuvõtukulud on maksuvabad piirmäära ulatuses: 32 eurot kalendrikuus +2% jooksva aasta palgafondist. Deklareerida tuleb vastuvõtukulu maksudeklaratsiooni vormil TSD lisa 5 kood 5100-l, piirmäära ületav summa on maksustatav tulumaksuga. Vastuvõtukuludelt sisendkäibemaksu tagasi küsida ei saa. Peoga seotud ruumide rent ja dekoreerimine on aga maksuvaba kulu.
  • Kui peo osalevad nii töötajad kui koostööpartnerid, sõltub töötajate pealt erisoodustuse tekkimine töötajate rollist. Kui peol osalemine on töötajatele vabatahtlik, pidu on meelelahustuslik ja töötajad saavad hüve, siis on kõige õigem proportsiooni leidmine. Kõige täpsem on selleks peost osalejate nimekiri, mille alusel saab leida, mitu protsenti oli töötajaid ja mitu protsenti koostööpartnereid ning vastavalt sellele jaguneb peo kulude maksustamine ka erisoodustuse ja vastuvõtukulu vahel. Kui aga täpset nimekirja ei ole, peaks proportsiooni hinnangu andma ettevõtte juhtkond nii, et ta suudab proportsiooni ulatust vajadusel ka hiljem tõestada.
  • Kui aga töötajad osalevad peol töö eesmärkidel (nt müügitöö klientidega) ning nad hüve ei saa, on peo kulu üksnes vastuvõtukulu ning erisoodustust ei teki.