Mitu möödunud aasta teise poole riigikohtu haldusasjade kaasust puudutasid näiliku tehingu küsimust.
Näilik või maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtav tehing
Halduskolleegium rõhutas asjas nr 3-14-53226, et maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 ja § 84 on teineteist välistava kohaldamisalaga. Üks puudutab näilikke, teine maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavaid tehinguid. Seaduse § 83 lg 4 kohaldub ainult näilikele ja seetõttu tühistele ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteerivatele tehingutele.
Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega.
Maksukorralduse seaduse § 84 seevastu kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke tagajärgi pooled soovivad, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava vormi. Seaduse § 84 kohaldamise eeldusena peab tehing olema mittekohaselt vormistatud maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 puhul pole tähtis, kas tehingut teeseldi maksukohustuse vältimiseks või muudel kaalutlustel (p 13).
Näiliku tehingu tuvastamine
Haldusasjas nr 3-15-1758 tekkis maksu- ja tolliametil kahtlus tulumaksupettuses. Selles asjas soetasid mitu osaühingut teiselt osaühingult kinnistu, mille müüsid järgmisel päeval edasi kolmandale osaühingule uue, oluliselt kõrgema hinnaga. Ostja ja müüja isikutevahelised seosed võimaldasid arvata, et ahelas viimasele ostjale oli kinnistu tegelik hind teada.
Maksuhaldur tegi maksuotsuse, millega määras viimasele osaühingule täiendava tulumaksu. Haldur tuvastas, et see eraõiguslik juriidiline isik osales maksupettuses. Pettus seisnes maksuhalduri hinnangul selles, et osaühing kajastas teadlikult enda raamatupidamises algdokumenti, millel märgitud hind ei vastanud tegelikkusele. Riigikohus märkis, et kuigi maksuotsus ei viidanud MKS § 83 lg 4, seisnes maksupettus maksuhalduri hinnangul selles, et tegelikult soetas kaebaja kinnistu madalama hinnaga. Seega kontrollis riigikohus MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldusi.
Tuginedes oma varasemale praktikale, märkis riigikohus, et näiliku tehingu tuvastamiseks tuleks tuvastada
1) poolte teistsugusele tehingule suunatud tahe ja
2) maksueelis.
Riigikohus poolte teistsugust tahet tehingute ahelas ei näinud, pidades tavapäraseks, et ostetud kaup müüakse kallimalt edasi ja et järjestikuseid tehinguid valmistatakse ette pikka aega. Asjas ei olnud tuvastatud ka muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tehingu pooled oleksid kokku leppinud, et ostjal ei ole kogu hinna tasumise kohustust (p 15). Puudus ka pärast tehingu tegemist toimuv rahade eripärane liikumine, mis võinuks viidata tehingu näilikkusele ehk soovile teha tehing muu hinnaga. Seega polnud tuvastatud teistsugusele tehingule suunatud tahe ehk täitmata oli MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldus. Riigikohus tühistas maksuotsuse.
PRIA toetust ei saa pidada maksueeliseks
Ka asjas nr 3-15-1303 oli küsimus sarnane: kas isik soetas vara (kuivati) tegelikult odavama hinnaga, kui arvel kajastatud, ja sai sellega maksueelise? Tehingu hind ei vastanud maksuhalduri hinnangul kuivati turuväärtusele ja turuväärtust ületavas osas oli tegemist näiliku tehinguga, millega varjati tegelikku madalama hinnaga tehingut.
Riigikohus märkis viitega riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikale (3-2-1-139-08, p 8), et näilik tehing tuvastatakse, lähtudes TsÜS §-s 89 sätestatust. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut.
Sarnaselt eeltoodud vaidlusega ei nähtunud riigikohtu hinnangul ka selles asjas asjaolusid, mis näitaksid, et poolte tegelik tahe oli suunatud väiksema hinnaga tehingu tegemisele. Ka maksueelist ei tuvastatud.
Riigikohus osundas, et kuigi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt suurema toetuse saamine võis olla tehingu eesmärk, ei saa seda pidada maksueeliseks. Kolleegium pidas vajalikuks selgitada täiendavalt, et näidatud hinnaga võrreldes väiksema hinnaga tehtud varjatud tehingu tuvastamisel ja MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramisel ei tule lähtuda tehingu turuhinnast, vaid varjatud tehingu tegelikust hinnast (p 13).
