15.06.2015 võttis Riigikogu vastu mitmeid tulumaksuseaduse muudatusi, mis puudutavad eelkõige füüsiliste isikute maksustamist ning jõustuvad 01.01.2016. Järgnevalt anname lühidalt ülevaate peamistest muudatustest.
Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendamine
Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta seni kehtinud määras (kuni 32 eurot).
Välislähetuse päevaraha maksmine maksuvaba piirmäära ületavas osas
Kui seni maksustati välislähetustega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära erisoodustusena, siis alates 01.01.2016 ei ole tegemist enam erisoodustusega. Piirmäära ületav osa loetakse töö eest makstavaks tasuks, mis tähendab, et väljamakse tuleb vastavalt ka maksustada.
Renditulu mõiste sisustamine
TuMS kohaselt on rendituluks üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu. Renditulu hulka ei kuulu:
- võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale;
- TuMS § 19 lg 3 p 15 nimetatud summa – tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstav tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses.
Üürimisega seotud kulude maha arvamine
Seadusesse lisatakse uus säte, mille kohaselt võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine kohaldub residendist füüsilistele isikutele, mitteresidentidele ning lepingulistele investeerimisfondidele.
Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.
Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.
Oluline on tähele panna, et renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, see tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.
Formaalsused tuludeklaratsiooni esitamisel
Varasemast erinevalt peab residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitama tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu saamist või mittesaamist. Kinnitus tuleb esitada igasuguse TuMS § 16 lg 1 mõistes renditulu saamise või mittesaamise kohta. Antud kinnitus tuleb esitada vaid juhul, kui isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus.
Sisseseade muutub seadmeks
Mõiste “sisseseade” asendatakse mõistega “seade” ajakohastamaks tulumaksuseaduse teksti ning kasutamaks täpsemat mõistet. Mõiste “sisseseade” tähendab tavakasutuses eelkõige ruumidesse paigaldatud seadmeid ning kitsendab sellega sätte kohaldamisala. Rahvusvahelises maksuõiguses on mõistel “sisseseade” (equipment) laiem tähendus hõlmates tootmisruumides kasutatavale seadmetele lisaks muid seadmeid (nt transpordivahendeid, konteinerid jne).
Maksuvaba tulu suurendamine
Maksuvaba tulu suurendatakse järk-järgult järgmise nelja aasta jooksul. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu järgnevalt:
aastas (EUR) | kuus (EUR) | |
2016
|
2040
|
170
|
2017
|
2160
|
180
|
2018
|
2280
|
190
|
2019
|
2460
|
205
|
01.01.2016 alates on fikseeritud laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr tasemele 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva lapse eest.
Pensionide täiendavat maksuvaba tulu suurendatakse 2640 eurolt 2700 euroni (225 eurot kuus) aastas.
Koolituskulud
Seadusemuudatusega kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud kulude, samuti kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib muutumatuna.
Selleks, et täiskasvanud õppija saaks seoses täienduskoolitusega tulumaksusoodustust kasutada, peab täienduskoolituse läbiviijal olema täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta peab olema esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks.
Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1- ega A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Kui mootorsõidukijuhi koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt.
Kingituste ja annetuste piirmäär
Kui seni kehtis füüsilisele isikule kingituste ja annetuste maha arvamisel piirang (5% maksustamisperioodi tulust), siis alates 01.01.2016 piirmäär kaotatakse. Muudatuse tulemusena võrdsustuvad kingitused ja annetused mahaarvamise aspektist koolituskulude ning eluasemelaenu intressidega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).
Tulust tehtavate mahaarvamiste kogusumma piirang
Kui seni kehtis eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste tulust maha arvamisel piirang kogusummas 1920 eurot, siis muudatusega on seda summat vähendatud 1200 euroni. Muudatus kehtib 2016. aastast tasutavatele eluasemelaenu intressidele ja teistele maha arvatavatele kuludele.
01.01.2016 jõustuvate muudatuste sõnastusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning muudatuste menetlusinfoga (sh seletuskirjaga) riigikogu kodulehel.