Eestis on umbes 3000 transpordiettevõtet ning 6000 logistikaettevõtet, mis annavad tööd umbes 10%-le riigi töötavast elanikkonnast. Euroopa Komisjoni tellitud õigusloomele eelneva uuringu kohaselt kasvab kaubavedu Euroopa Liidus praeguste suundumuste ja vastuvõetud Euroopa Liidu poliitikate kohaselt aastaks 2050 praegusega võrreldes 51%. Eesti on selle trendi osa.

Praktikas on enam levinud olukorrad, kus Eesti äriühingul (tööandjal) on rahvusvahelisel kaubaveol autojuhtideks:

Töötasu maksustamine sotsiaalmaksu ja -maksetega

Sotsiaalmaksu ja -maksetega maksustamisel on aluseks sotsiaalmaksuseadus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 883/2004 ning selle rakendusmäärus 987/2009 ning sotsiaalkindlustuslepingud (Ukraina, Kanada, Austraalia ja Valgevene suhtes tulenevad sarnased sätted välislepingutest), mille eesmärk on reguleerida sotsiaalkindlustusmaksete maksmist juhtudel, kui töötaja elukoht või tööandja asukoht on eri riikides või kui töötaja töötab korraga mitmes riigis.

Näiteks, Eesti äriühingus töötavad rahvusvaheliste vedude autojuhid teevad sõite: Eesti ja Soome; Eesti ja Rootsi, Norra või Eesti ja Läti, Leedu, Poola vahel või Poola, Valgevene, Ukraina vahel ja Eestis üldse ei viibi. See tähendab, et on olukordi, kus kaugsõiduautojuhid teevad sõite Eestist ja tagasi Eestisse, kuid ka olukordi, kus nad Eestis ei viibi, vaid teevad sõite ainult teistes Euroopa riikides.

Kuna kaugsõiduautojuht teeb sõite erinevates riikides, siis on tegemist mitmes riigis samaaegselt töötava isikuga. Mitmes riigis samaaegselt töötava isiku puhul näeb määruse 883/2004 art 13 lg 1 punktis a) toodud esmane reegel ette elukoha riigi õiguse kohaldamise ja seda eeldusel, et oluline osa tööst toimub selles riigis. Oluline osa on defineeritud rakendusmääruse 987/2009 art 14 lõikes 8 ja seab tingimuseks, et vähemalt 25% tööst peab toimuma elukohariigis. Seda tingimust kaugsõiduautojuhid reeglina ei täida.

Kui elukohariigi tingimus täidetud ei ole, siis läheb käiku punktis b) toodud – tööandja tegevuskoha riigi reegel (art 13 lg 1 punkt b). Selle reegli alusel annabki sotsiaalkindlustusamet Eesti äriühingus töötavale residendist või mitteresidendist kaugsõiduautojuhile tõendi vorm A1, mis tõendab, et inimese eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu ja -makseid ning tal on kehtiv sotsiaalkindlustus.

Seega Eesti äriühing (tööandja) peab pöörduma sotsiaalkindlustusametisse kaugsõiduautojuhi (töötaja) kindlustajariigi määramiseks ja tõendi vorm A1 väljastamiseks. Seda ka olukorras, kus kaugsõiduautojuht on mitteresident ja pärit kolmandast riigist (näiteks Ukrainast, Valgevenest) ning teeb sõite näiteks ainult Poola, Valgevene, Ukraina vahel ja Eestis ei viibi.

Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tõendi vorm A1 alusel maksustab tööandja kaugsõiduautojuhi töötasu sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega Eestis.

NB! Residendist ja mitteresidendist töötaja töötasu maksustamisel on erisus. Kui mitteresidendist töötajale on sotsiaalkindlustusamet väljastanud tõendi A1, siis tema töötasu maksustatakse sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega. Mitteresidendi töötasu ei maksustata kogumispensioni maksega.

Kui sotsiaalkindlustusamet tõendit ei väljasta, siis on võimalik, et mitteresidendi suhtes kuulub kohaldamisele muu riigi siseriiklik õigus ja sellisel juhul tuleb sotsiaalkindlustusmaksed tasuda selles riigis.

Töötasu maksustamine tulumaksuga

Tulumaksuga maksustamisel on aluseks tulumaksuseadus ja maksulepingud, mille eesmärk on jagada maksustamisõigust riikide vahel nii, et ei tekiks topeltmaksustamist.

Palgatulu maksustamise reeglid maksulepingutes (art 15 lõiked 1 ja 2) langevad kokku Eesti tulumaksuseaduses sätestatuga (TuMS § 29 lg 1), see tähendab üldjuhul on palgatulu maksustatav riigis, kus inimene füüsiliselt töötab.

Kui ühe maksulepingu osalise riigi resident saab töötasu teises riigis töötamise eest, siis sõltub maksustamine tööandja isikust ja teises riigis viibitud ajast ehk niinimetatud 183 päeva reeglist (kui inimene viibib 12-kuulise perioodi jooksul vähemalt 183 päeva töötamise eesmärgil teises riigis, siis tema töötasu maksustatakse tulumaksuga ka teises riigis).

Praktikas on enamlevinud olukord, kus mitteresidendist kaugsõiduautojuht teeb oma tööd väljaspool Eestis, see tähendab, et teeb sõite teistes Euroopa riikides, kuid viibib erinevates riikides lühiajaliselt (st alla 183 päeva).

Kuna mitteresidendi elukoht on välisriigis ja ta täidab oma tööülesandeid väljaspool Eestit ehk teeb sõite erinevates Euroopa riikides ja viibib neis lühiajaliselt, siis tema töötasu Eestis või Euroopa riikides, kus ta sõite teeb, tulumaksuga ei maksustata, vaid maksustatakse tema elukohariigis ehk residendiriigis.

Näiteks: Eesti äriühingu kaugsõiduautojuht, kes on Bulgaaria resident ja kelle elukoht on Bulgaarias, teeb sõite üksnes Poola, Valgevene ja Ukraina vahel ning Eestis sõite ei tee. Kuna kaugsõiduautojuht ei viibi pikemalt ka Poolas, Valgevenes ega Ukrainas ning tema tööandja on Eesti äriühing, kes ei oma Poolas, Valgevenes või Ukrainas püsivat tegevuskohta, siis maksulepingutest tulenevalt maksustatakse kaugsõiduautojuhi töötasu tulumaksuga Bulgaarias.

Seega praktikas enamlevinud olukordades maksustab Eesti äriühing (tööandja) residendist kaugsõiduautojuhi töötasu tulumaksuga Eestis ja mitteresidendist kaugsõiduautojuhi töötasu maksustatakse tema elukohariigis ehk residendiriigis.

NB! Eesti äriühingust tööandjal võib tekkida maksukohustus töötaja elukohariigis ehk residendiriigis. Eesti äriühing peab oma välisriigis tekkivad maksukohustused välja selgitama välisriigi maksuhaldurilt.

Töölähetus ja välislähetuse maksuvaba päevaraha

Eesti äriühingus töötavate kaugsõiduautojuhtide (residendist ja mitteresidendist töötajate) ajutine töötamine teises riigis saab toimuda, kas:

Nii töölepingu seaduse mõistes töölähetusel viibival töötajal kui ka direktiivi mõistes lähetatud töötajal on õigus saada hüvitist lähetusega kaasnevate täiendavate kulude, näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude katteks.

Kaugsõiduautojuhile kohaldub Eesti töölepingu seadus

Eesti äriühingu (tööandja) ja residendist või mitteresidendist kaugsõiduautojuhi (töötaja) vahel sõlmitud töölepingule kohaldub üldreeglina Eesti töölepingu seadus.

Seda seisukohta toetab rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 35, mille lõige 1 sätestab, et töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajatelt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt § 35 lõikele 2.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 35 lõige 2 sätestab, et õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus:

Sama paragrahvi lõige 3 lisab veel, et lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjaoludest nende kogumis selgub, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul kohaldatakse selle teise riigi õigust.

Praktikas on enamlevinud olukord, kus Eesti äriühingu (tööandja) tegevuskoht asub Eestis ja kaugsõiduautojuht võetakse tööle Eesti tegevuskoha kaudu. Samuti kaugsõiduautojuhid ei tööta harilikult ühes ja samas riigis, vaid teevad sõite erinevates riikides.

Kaugsõiduautojuhule saab vormistada töölähetust Eestist ja maksta talle maksuvaba välislähetuse päevaraha Eesti reeglite alusel

Eesti töölepingu seadus näeb ette, et töölepingu kirjalikus dokumendis sisaldub muuhulgas töö tegemise koht (TLS § 5 lg 1 p 8). Töölepingu seadus räägib ainult ühest töö tegemise kohast ning seda eeldusega, et töö tegemise koht on kokku lepitud kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega (TLS § 20).

Eesti äriühing (tööandja) ja residendist või mitteresidendist kaugsõiduautojuht võivad märkida töölepingus töö tegemise kohaks Eesti Vabariigi ja konkreetsemalt tööandja tegevuskoha. Seetõttu on tööandjal võimalik ka kaugsõiduautojuhile vormistada töölähetust Eestist (TLS § 21) ja maksta talle Eesti tulumaksuseaduses sätestatud piirmääras välislähetuse maksuvaba päevaraha.

Seda ka olukorras, kus mitteresidendist kaugsõiduautojuhi töölepingule kohaldub Eesti töölepingu seadus, kuid ta töötab väljaspool Eestit ning seetõttu tema töötasu maksustatakse tulumaksuga tema elukohariigis ehk residendiriigis.

Näiteks: Eesti äriühingus töötab Ukraina residendist kaugsõiduautojuht, kelle töölepingus on töökohana kokku lepitud Eesti äriühingu (tööandja) tegevuskoht ning ta teeb sõite Poola, Valgevene, Ukraina vahel ja Eestis üldse ei viibi. Eesti äriühingul on võimalik kaugsõiduautojuhile vormistada töölähetus Eestist ja maksta talle maksuvaba välislähetuse päevaraha Eesti reeglite alusel.

NB! Eesti tulumaksuseadust ei kohaldata ainult juhul, kui kaugsõiduautojuhi töösuhtele kohaldub välisriigi õigus.

Välislähetuse päevaraha peab hüvitama lähetusest tulenevad lisakulud, eelkõige katma kõrgemad toitlustamiskulud, kuid hüvitama ka muud ettenägematud reisi- ja majutuskulud, mis võivad kaugsõiduautojuhil kodust eemaloleku ajal tekkida ja mida ei ole võimalik kuludokumendiga tõendada.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on:

Tööandja ja töötaja kokkuleppel võib päevaraha maksta ka rohkem, kuid sel juhul maksustatakse piirmäära ületav osa töötasuna.

Eestisisesel lähetusel, päevaraha maksuvaba piirmäära ette nähtud ei ole, sest lähetus on ajaliselt lühem ja kodust eemalolek ei tekita nii palju lisakulusid. Eestisisesel lähetusel ei saa tööandja töötajale kuludokumentide alusel maksuvabalt hüvitada lähetusega seotud toidukulusid.

Loe liikuvuspaketi küsimusi ja vastuseid SIIT.