Selle aasta 1. juulil jõustub uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis muu hulgas mõjutab ka ettevõtteid, kas kasutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. Näiteks tuleb uue seadusega teatud ettevõtetele kohustus teavitada keskkonnaametit ohtlike ainete juhtimisest ühiskanalisatsiooni ning osad ettevõtted peavad rajama eelpuhasti. Toome välja kõige olulisemad muudatused tööstusettevõtete ja teiste ettevõtete jaoks, kes tarbivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust.
Kehtima hakkavad täpsemad reeglid ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimiseks ühiskanalisatsiooni
Uue seaduse kohaselt on keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, ning piirväärtusi ületavas sisalduses ja sellises koguses ohtlikke aineid, mis kahjustab või pärsib ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit (ÜVVKS § 36 lg 1).
Ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused kehtestab keskkonnaminister määrusega (ÜVVKS § 36 lg 2). Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate, välja arvatud ohtlikud ained, piirväärtused sisalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas, mille kehtestab kohalik omavalitsus määrusega (ÜVVKS § 34 lg 2 p 3). Muud kontrollitavad saastenäitajad võib kehtestada vee-ettevõtja (ÜVVKS § 37 lg 4). Endiselt on vee-ettevõtjal ja tarbijal lubatud kokku leppida leebemates normides, kui on kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või keskkonnaministri määrusega (ÜVVKS § 19 lg 5).
Kui ettevõte juhib ühiskanalisatsiooni keelatud aineid või muid aineid lubatust suuremas koguses või sisalduses, siis on vee-ettevõtjal õigus nõuda piirväärtust ületava reostuse tasu ja kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud korras (ÜVVKS § 36 lg 6).
Ettevõtetel tekib teatud juhtudel eelpuhasti rajamise kohustus
Kui ettevõtte reo- või sademevee ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad eelnevalt nimetatud piirväärtusi või kui ühiskanalisatsiooni juhitava reovee saastenäitajad, millele ei ole piirväärtusi määratud, on sedavõrd suured, et võivad kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi või seadmeid, reoveepuhastuse protsessi või keskkonnaseisundit, siis on ettevõte uue seaduse kohaselt kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele vastavaks viimiseks, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtjaga on kokku lepitud teisiti (ÜVVKS § 36 lg 3).
Keskkonnaametit tuleb teavitada ohtlike ainete juhtimisest ühiskanalisatsiooni
Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab nende ainete heidete koguse ja sisalduse koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (ÜVVKS § 36 lg 4). Vastav teave jõuab keskkonnaametist ka vee-ettevõtjani.
Kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue ohtliku aine, mis ei sisaldu määrusega kehtestatud ohtlike ainete nimekirjas, ja juhib selle ühiskanalisatsiooni, siis peab tööstus- või tootmisettevõtja ka sellest viivitamata teatama keskkonnaametile (ÜVVKS § 36 lg 5).
Tööstus- ja tootmisettevõtja on uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt tööstuse või muu tootmisega tegelev eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Näiteks on tööstus- ja tootmisettevõtjaks erinevad keemiatööstused, toiduainetööstused ja tootmistehased. Tööstus- ja tootmistegevusena ei loeta ainuüksi edasimüügi või teenindusega tegelevaid ettevõtteid. Seetõttu ei ole tööstus- ja tootmisettevõtjaks näiteks juuksuritöökoda, kauplus ja autoremonditöökoda (ÜVVKS § 9).
Uus seadus näeb ette täpsemad reeglid reo- ja sademevee saastatuse kontrollimiseks
Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama ohtlike ainete sisalduse ja muude saastenäitajate piirväärtustele igal ajahetkel (ÜVVKS § 37 lg 3).
Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust tuleb kontrollida vee-ettevõtja ja tarbija vahel kokkulepitud liitumispunktis. Kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, tuleb proov võtta lähimast proovivõtmiseks sobivast kohast (ÜVVKS § 37 lg 2).
Kontrolli eesmärgil võetavaid proove võib võtta vaid reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas valdkonnas analüüsitavate näitajate määramiseks akrediteeritud laboris (ÜVVKS § 37 lg 5). Uue seaduse kohaselt ei pea vee-ettevõtja teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga proovivõtuprotokollis (ÜVVKS § 37 lg 8).
Uus seadus näeb ka ette, et reostuse iseloomu ja saastenäitajate selgitamiseks on vee-ettevõtja ja keskkonnaameti esindajatel õigus tutvuda ettevõtte tootmises kasutatavate materjalide, ainete ja tehnoloogiaga, tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning eelpuhastiga (ÜVVKS § 37 lg 6).
Kehtima hakkavad detailsed nõuded reovee ja sademevee nõuetele vastavuse hindamiseks
Uus seadus paneb senisest täpsemalt paika, millistel tingimustel on ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi ajutiselt nõuetele mittevastav ja millal püsivalt nõuetele mittevastav. Ajutiselt ja püsivalt nõuetele mittevastavuse eristamine on edaspidi oluline, sest sellest sõltub, millised tagajärjed kaasnevad ettevõttele, kelle reo- või sademesi ei vasta nõuetele.
Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi on uue seaduse kohaselt ajutiselt nõuetele mittevastav, kui võetud punktproovi ohtlike ainete sisaldus või muud saastenäitajad ületavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi (ÜVVKS § 38 lg 1). Kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepinguga on kokku lepitud leebemad piirväärtused kui eelnevalt viidatud piirväärtused, siis lähtuvad pooled lepingus ettenähtud piirväärtustest (ÜVVKS § 38 lg 2).
Reo- ja sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav, kui viiest punktproovist neljas proovis ületab uuritava aine sisaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi. Nimetatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini kahepäevase vahega ning kõige harvemini üks kord kuus (ÜVVKS § 38 lg 3).
Nii ajutiselt nõuetele mittevastavuse kui ka püsivalt nõuetele mittevastavuse korral on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt piirnormi ületava reostuse eest tasu (ÜVVKS § 40). Piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise kord peab sisalduma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas, mille kehtestab kohalik omavalitsus volikogu määrusega (ÜVVKS § 34 lg 2). Püsivalt nõuetele mittevastava reovee ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimisel on vee-ettevõtjal õigus ka lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine.
Vee-ettevõtja saab õiguse lõpetada ettevõttele teenuse osutamine
Ühe olulise muudatusena annab uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus vee-ettevõtjale õiguse lõpetada ettevõttele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumine, kui on täidetud järgmised tingimused. Esiteks peab ettevõtte poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi olema püsivalt nõuetele mittevastav. Teiseks peab vee-ettevõtja andma ettevõttele vähemalt kuuekuulise tähtaja, et ettevõte saaks ümber kujundada tootmise, muuta tootmisprotsessi või muuta ühiskanalisatsiooni juhitava vee koostist (ÜVVKS § 41 lg 1). Selline tähtaeg on vajalik, et ettevõte saaks endale ehitada näiteks eelpuhasti või reovee ühtlustusmahuti, vahetada välja ohtlikud ained või ehitada olmereoveepuhastist eraldiseisev tööstuspuhasti.
Ettevõte peab esimese kuu jooksul esitama vee-ettevõtjale teate kavandatavate meetmete kohta ning leppima kokku nende kohta antava eksperdihinnangu koostajas (ÜVVKS § 41 lg 4). Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib keskkonnaamet pikendada kuuekuulist tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks (ÜVVKS § 41 lg 9). Erandina ei pea vee-ettevõtja enne teenuse osutamise lõpetamist andma kuuekuulist tähtaega, kui püsivalt nõuetele mittevastava reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimisega kaasneb oht inimese tervisele, keskkonnale, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimisele või puhastusprotsessile (ÜVVKS § 41 lg 2).
Uus seadus sisaldab reegleid teenuse osutamise lepingu täitmise peatamiseks ja ülesütlemiseks
Kehtiv seadus ei reguleeri ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu täitmise peatamist ega lepingu ülesütlemist. Teatud määral on teenuslepinguga seonduvat reguleeritud omavalitsusüksuste kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades, kuid piirkonniti on see erinev ning osades omavalitsusüksustes puudub üldse.
Uue seaduse kohaselt võib vee-ettevõtja peatada teenuslepingu täitmise, kui tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning tarbija ei ole mittevastavust vee-ettevõtja antud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud või tal on vee-ettevõtjale tasumata vähemalt ühe kuu arve (ÜVVKS § 42 lg 1). Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada ka ette teatamata, kui tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil on avarii või kui nende seisukord ohustab isikute elu või vara või kui tarbimiskoha kanalisatsiooni juhitakse aineid, mis takistavad ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist teistele tarbijatele (ÜVVKS § 42 lg 4).
Uus seadus sisaldab loetelu ka olukordadest, millal võib vee-ettevõtja öelda üles ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu. Vee-ettevõtja võib lepingu üles öelda, kui tarbija on vahetunud, tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi ei vasta püsivalt nõuetele, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt tarbija tegevuse tõttu, teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui kaheks aastaks, tarbija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud, tarbija on kasutanud teenust ebaseaduslikult, sealhulgas juhtinud vee-ettevõtja loata sademevett ühiskanalisatsiooni, või tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjustanud veearvesti plomme või taatlusmärgiseid või põhjustanud reoveepuhasti avarii (ÜVVKS § 42 lg 6). Vee-ettevõtja peab seaduse kohaselt teatama lepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud olukorras, kus reo- või sademevesi ei vasta püsivalt nõuetele (ÜVVKS § 42 lg 7).
Tekib kohustus liituda ühiskanalisatsiooniga
Kehtiv seadus ei näe otsesõnu ette reoveekogumisalal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kohustust, kuid uues seaduses on selgelt kirjas, et tarbimiskoha omanikul on kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui selleks on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt (ÜVVKS § 17 lg 3).
Erandina ei ole tarbimiskoha omanikul liitumiskohustust, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele (ÜVVKS § 17 lg 4). Liitumiskohistus ei laiene ka tööstus- ja tootmisettevõtjale (ÜVVKS § 17 lg 5).
Uus seadus jõustub 1. juulil
Uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus jõustub selle aasta 1. juulil. Enne uue seaduse jõustumist vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus uue seadusega (ÜVVKS § 74 lg 1).
